Kevadiste ja suviste ilmade saabumisega muutub looduses viibimine meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Värskes õhus liikumine on tervisele kasulik, kuid kahjuks toob soojem kliima endaga kaasa ka ohu, mis varitseb nii metsades, niitudel, linnaparkides kui ka isegi meie oma koduaedades – puugid. Kuigi enamik putukahammustusi põhjustab vaid lühiajalist ebamugavust või sügelust, on puugihammustused seotud oluliselt tõsisemate terviseriskidega. Eesti asub piirkonnas, kus puukide levik ja nende poolt edasikantavad haigused on murettekitavalt kõrge esinemissagedusega. See tähendab, et iga looduses liikuja peab täpselt teadma, kuidas end adekvaatselt kaitsta ja millised on õiged sammud juhuks, kui puuk on juba nahale kinnitunud. Sageli satuvad inimesed puuki märgates paanikasse ning teevad selle eemaldamisel kiirustades loogikavastaseid vigu, mis võivad hoopis suurendada haigusetekitajate sattumist inimese vereringesse. Õige tehnika, vajalike vahendite tundmine ja rahulik tegutsemine on siinkohal absoluutselt kriitilise tähtsusega. Meditsiinilistel soovitustel põhinevad juhised aitavad puuki turvaliselt eemaldada ning õpetavad, kuidas oma tervist ja sümptomeid järgnevatel nädalatel pärast hammustust õigesti jälgida.
Puugid ei kuku tavaliselt puu otsast, nagu laialdaselt arvatakse, vaid nad ootavad oma ohvrit rohukõrtel ja madalatel põõsastel, olles valmis mööduva looma või inimese riietele haakuma. Olles leidnud sobiva peremehe, otsivad nad pikalt sooja, niisket ja õhukese nahaga kohta, kuhu kinnituda. Sageli valitakse selleks põlveõndlad, kaenlaalused, kubemepiirkond või kõrvatagused. Seetõttu ei pruugi puugihammustust kohe tundagi, sest puugi süljes leidub tuimestavaid aineid, mis muudavad kinnitumisprotsessi peremehe jaoks täiesti valutuks. Just seetõttu on oluline teada puukidega seotud ohtusid ja oskust nendega toime tulla.
Puukide poolt levitatavad peamised terviseohud
Enne kui õpime puuki eemaldama, on oluline mõista, miks kiirustamine, ent samas hoolikas ja korrektne tegutsemine on vajalik. Puugid on mitmete ohtlike patogeenide edasikandjad. Eestis ja lähiriikides on peamiselt levinud kaks suurt puugihaigust, mille sümptomeid ja nakatumismehhanisme peaks igaüks teadma.
Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi
Puukborrelioos on kõige sagedamini esinev puukidega leviv haigus. Seda põhjustab bakter nimega Borrelia burgdorferi, mis elab puugi seedetraktis. Erinevalt puukentsefaliidist võtab borrelioosi bakteri inimese vereringesse jõudmine aega. Arstide sõnul kulub pärast puugi kinnitumist tavaliselt 24 kuni 48 tundi, enne kui bakterid suudavad liikuda puugi kõhust tema süljenäärmetesse ja sealt edasi inimese kehasse. See tähendab, et mida kiiremini ja ohutumalt puuk eemaldatakse, seda väiksem on risk nakatuda borrelioosi. Borrelioosi kõige iseloomulikumaks esmaseks sümptomiks on laienev punane ring hammustuskoha ümber, mida nimetatakse rändavaks erüteemiks. See tekib tavaliselt ühe kuni nelja nädala jooksul pärast hammustust. Borrelioosi on võimalik edukalt ravida antibiootikumidega, kuid selle vastu puudub ennetav vaktsiin.
Puukentsefaliit
Puukentsefaliit on viirushaigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi ja ajukelmeid. Erinevalt borrelioosist asub entsefaliidiviirus nakatunud puugi süljenäärmetes. See on kriitiline erinevus, sest viiruse ülekanne inimesele toimub peaaegu kohe, kui puuk on nahka tunginud ja oma sülge eritanud. Seetõttu ei pruugi isegi väga kiire puugi eemaldamine entsefaliiti nakatumist ära hoida. Haigus kulgeb sageli kahes faasis: esimeses faasis ilmnevad gripilaadsed sümptomid nagu palavik, lihasvalud ja väsimus, mis seejärel vaibuvad. Mõne aja möödudes võib tekkida teine faas, mis toob kaasa tugeva peavalu, kõrge palaviku, iivelduse, valguskartuse ja muud neuroloogilised probleemid. Õnneks on puukentsefaliidi vastu olemas väga tõhus ja ohutu vaktsiin, mida soovitatakse kõigile, kes liiguvad looduses.
Samm-sammult juhend: kuidas puuki õigesti eemaldada
Kinnitunud puugi eemaldamine peab toimuma võimalikult kiiresti, kuid ilma paanikata. Vale eemaldamistehnika võib viia selleni, et puuk oksendab oma maosisu (koos võimalike haigusetekitajatega) otse inimese vereringesse. Õigeks eemaldamiseks varuge endale vajalikud tööriistad. Kõige parem on kasutada spetsiaalseid puugieemalduspintsette, puugikonkse või peenikese otsaga tavalisi pintsette. Vältige laiade otstega kosmeetilisi kulmupintsette, kuna need kipuvad puuki katki pigistama.
- Desinfitseeri vahendid: Enne protseduuri alustamist peske oma käed seebi ja veega ning puhastage pintsetid või puugieemaldaja alkoholipõhise desinfitseerimisvahendiga.
- Haara puugist õigesti: Asetage pintsettide otsad puugi pea ja suiste piirkonda, mis asub otse naha pinnal. Ärge mingil juhul haarake puugi pehmest, paisunud tagakehast. Kehast haaramine avaldab survet puugi seedetraktile ja surub baktereid hammustuskohta.
- Tõmba sujuvalt ja otse: Rakendage ühtlast ja kindlat tõmmet otse naha pinnast eemale. Ärge väänake ega keerake puuki. Väänamine suurendab riski, et puugi pea ja suised murduvad ning jäävad naha sisse kinni. Olge kannatlik – naha ja puugi vaheline side võib olla tugev.
- Kontrolli hammustuskohta: Pärast puugi eemaldamist vaadake hoolikalt hammustuskohta, veendumaks, et sinna ei jäänud musti täppe, mis viitavad naha sisse jäänud suistele.
- Puhasta ja desinfitseeri: Peske hammustuskoht sooja vee ja seebiga ning seejärel puhastage see antiseptiku või joodilahusega. Peske kindlasti uuesti ka oma käed ja desinfitseerige töövahendid.
Levinud vead puugi eemaldamisel: mida kindlasti vältida
Rahvameditsiinis ja internetifoorumites ringleb mitmeid müüte puukide eemaldamise kohta, mis on meditsiinilisest seisukohast äärmiselt ohtlikud ja soodustavad haigustesse nakatumist. Arstide tungiv soovitus on neist meetoditest hoiduda.
- Rasva, õli, või või alkoholi kasutamine: Väga levinud müüt soovitab puugile peale määrida õli, et ta “lämbuks” ja ise lahti laseks. Tegelikkuses põhjustab lämbumistunne puugis tohutut stressi, mille tagajärjel ta oksendab oma maos olevad bakterid – sealhulgas borrelioositekitajad – otse ohvri vereringesse.
- Puugi väänamine või keeramine: Paljud usuvad, et puuk on naha sisse justkui kruvitud. See ei vasta tõele. Puugi suised on kaetud mikroskoopiliste tahapoole suunatud ogadega. Keeramine toob kaasa vaid selle, et puugi suised purunevad ja pea jääb naha sisse põletikku tekitama.
- Tulega kõrvetamine või nõelaga torkimine: Üritades puuki kuuma tiku või nõelaga ehmatada, saavutate taas kord vaid selle, et putukas eritab rohkem haigustekitajaid hammustushaava. See kahjustab ka teie enda nahka ja võib tekitada raskesti paranevaid põletushaavu.
- Paljaste sõrmedega eemaldamine: Puuki ei tohiks paljaste sõrmedega välja tõmmata ega lömastada. Kui puuk on haigustekitajatega nakatunud, võivad need läbi pisikeste nahakriimustuste või silmade limaskestade kaudu ka teie organismi jõuda, kui puudutate hiljem pesemata kätega oma nägu.
Mida teha pärast puugi eemaldamist?
Puugi edukas eemaldamine ei tähenda alati ohu möödumist. Oluline on jälgida oma terviseseisundit pikema perioodi vältel. Arstid soovitavad märkida kalendrisse kuupäeva, millal puuk eemaldati. See informatsioon on väga väärtuslik, kui peaksite vajama meditsiinilist abi.
Esimese paari päeva jooksul on hammustuskohal esinev kerge punetus, turse ja sügelus täiesti normaalne reaktsioon putuka süljele ja naha mehaanilisele ärritusele. See sarnaneb sääsehammustusega ega ole põhjus muretsemiseks. Puhastage kohta vajadusel apteegis käsimüügis olevate desinfitseerivate või sügelust leevendavate vahenditega.
Tõsine tähelepanu peaks algama siis, kui hammustuskoht hakkab laienema. Jälgige hammustuskohta iga päev vähemalt 30 päeva jooksul. Kui märkate hammustuskohal või ka mujal kehal suurenevat punast laiku (mille läbimõõt on üle 5 cm), mis sageli on keskelt heledam ja meenutab märklaua kuju, on tegemist rändava erüteemiga. Sellisel juhul tuleb viivitamatult pöörduda perearsti poole, kes määrab antibiootikumiravi.
Lisaks naha jälgimisele pöörake tähelepanu oma üldisele enesetundele. Kui teil tekib paari nädala jooksul seletamatu kõrge palavik, tugev peavalu, ebatavaline ja äärmuslik väsimus, lihas- ja liigesvalud või kaelakangus, otsige viivitamatult meditsiinilist abi ja mainige arstile hiljutist puugihammustust. Need võivad olla märgid algavast puukentsefaliidist või mõnest muust puukidega edasikantavast infektsioonist.
Korduma kippuvad küsimused puukide ja hammustuste kohta (KKK)
Millal peaksin puugihammustuse järel pöörduma arsti poole?
Arsti poole tuleb pöörduda juhul, kui hammustuskohale tekib laienev punane ring (rändav erüteem), mille läbimõõt ületab 5 sentimeetrit. Samuti tuleb konsulteerida arstiga siis, kui teil tekib paari nädala jooksul pärast hammustust palavik, seletamatu kurnatus, gripilaadsed sümptomid, peavalud, närvi- või liigesvalud. Kui puugihammustuse koht on lihtsalt paar päeva punane ja sügeleb ning muid sümptomeid ei kaasne, ei ole vaja erakorraliselt arsti poole pöörduda.
Mida teha, kui puugi pea murdus ja jäi naha sisse?
Kui puugi eemaldamisel jäävad naha sisse väikesed mustad osakesed (puugi suised ehk n-ö pea), ei ole põhjust paanikaks. Ärge hakake haava nõelaga agressiivselt torkima ega laiali kaevama, kuna see suurendab naha infektsiooniohtu ja kahjustab kudesid. Puhastage koht antiseptikumiga ja jätke see rahule. Inimese immuunsüsteem käsitleb sissejäänud osakest nagu väikest pindu ja tõukab selle koos loomuliku nahauuenemise ja kerge lokaalse põletiku abil ajapikku ise välja.
Kas eemaldatud puuk tuleks viia laborisse analüüsimiseks?
Kuigi mõned eralaborid pakuvad teenust puukide testimiseks haigustekitajate suhtes, ei soovita paljud arstid ja terviseametid seda rutiinselt teha. Põhjuseks on asjaolu, et isegi kui puuk osutub borrelioosi või entsefaliidi kandjaks, ei tähenda see automaatselt, et haigusetekitaja jõudis inimese organismi ja et inimene haigestub. Arstid ei määra ennetavat ravi pelgalt positiivse puugitesti põhjal, vaid ravivad alati reaalset patsienti ja tema kliinilisi sümptomeid. Seega on olulisem jälgida omaenda tervist, mitte raisata aega ja raha puugi uurimisele.
Kas iga puuk Eestis on haigusekandja?
Ei, iga puuk ei ole haigusekandja, kuid nakatunud puukide protsent on Eesti looduses siiski arvestatavalt suur. Olenevalt piirkonnast võib puukborrelioosi tekitajat kanda isegi kuni kolmandik puukidest. Puukentsefaliidi viiruse levimus puukide seas on madalam (umbes 1-3 protsenti), kuid arvestades entsefaliidi raskusastet, on oht siiski väga tõsine. Seetõttu tuleb igasse puugihammustusse suhtuda ettevaatlikkusega, olenemata sellest, millises Eesti piirkonnas te viibite.
Igapäevased harjumused turvalisemaks liikumiseks looduses
Parim viis puugihaiguste vältimiseks on minimeerida puugihammustuse riski. Enne metsa, niidule või piknikule minekut tasub alati üle vaadata oma riietus. Eelistage heledaid riideid, sest pisikesed tumedad puugid paistavad nende pealt palju paremini silma, andes teile võimaluse nad enne naha peale jõudmist ära korjata. Pikkade varrukatega särgid ja pikad püksid pakuvad füüsilist barjääri. Eriti tõhus nipp on püksisäärte toppimine sokkide või kummikute sisse, kuna puugid haakuvad sageli just alakeha piirkonda ja hakkavad sealt mööda riideid ülespoole ronima, otsides juurdepääsu soojale nahale.
Lisaks füüsilistele tõketele on soovitatav kasutada apteekides ja poodides saadaolevaid putukatõrjevahendeid ehk repellente, mis on spetsiaalselt mõeldud puukide peletamiseks. Otsige tooteid, mis sisaldavad toimeainena näiteks DEET-i, pikaridiini või eukalüptiõli ekstrakte. Neid vahendeid pihustatakse peamiselt riietele ja jalanõudele, vältides otsest liigset kontakti tundliku nahaga. Tõrjevahendi kasutamine ei asenda aga kunagi visuaalset kontrolli.
Kõige olulisem rutiin pärast looduses viibimist on põhjalik kehakontroll. Niipea kui jõuate koju, võtke riided seljast ning uurige hoolikalt kogu keha, kasutades vajadusel peeglit. Puugid armastavad varjatud piirkondi, seega pöörake erilist tähelepanu kaenlaalustele, kubemepiirkonnale, nabaümbrusele, põlveõndlatele ja juuksepiirile. Duši all käimine kohe pärast väljas viibimist on samuti väga soovitatav. Veeprotseduur aitab maha pesta need puugid, kes alles otsivad sobivat kinnituskohta ja ei ole veel jõudnud nahka tungida. Puhaste ja ohutute harjumustega saate nautida Eesti kaunist suve ja rikkalikku loodust ilma, et peaksite pidevalt muretsema ootamatute terviseprobleemide pärast.
