Laotehnika tellimine algab sageli hinnast või sellest, mis tarnijal on parasjagu vaba. Tegelikult otsustab masina sobivuse viis asjaolu, mille saab paika panna juba enne pakkumise küsimist. Kui need on selged, muutuvad ka erinevate tarnijate pakkumised omavahel võrreldavaks.
1. Koorma kaal ja tõstekõrgus
Kaubaaluste tõstukid tõstavad alust tavaliselt 115-213 mm kõrgusele, ehk täpselt nii palju, kui on vaja koorma ohutuks liigutamiseks põranda tasapinnal. Kõrgtõstega mudelid, näiteks Linde T16 L (kuni 675 mm) ja M10 X/XE (kuni 715 mm), tõstavad aluse ergonoomilisele töökõrgusele, mistõttu kasutatakse neid sageli pakkimis- ja komplekteerimisaladel. Kahvelkäru tõstevõime ulatub kuni 3 tonnini ning Alwark tarnib Eestis Linde ja Logitransi mudeleid. Sealt edasi hargneb valik kaheks: koormate jaoks, mis ületavad kahvelkäru võimalusi, valitakse enamasti elektrilised kahveltõstukid, kõrgemate riiulite teenindamiseks aga elektriline virnastaja.
2. Töökeskkond
Elektrilised kahveltõstukid ei eralda töötamise ajal otseseid heitgaase ja töötavad vaiksemalt, mistõttu sobivad need ka toiduainete või farmaatsiatoodete ladudesse. Kuna neil puudub sisepõlemismootor, ei kehti nende suhtes ELi 5. etapi heitgaasinõuded. Tõstevõime ulatub 1 tonnist 18 tonnini: kompaktne Linde E10 tõstab kuni 1000 kg ja saavutab 5,4 m tõstekõrguse, keskklassi mudelid tõstavad kuni 2000 kg koormaid 8 meetri kõrgusele ning raskekahveltõstukid E100-E180 kuni 18 000 kg. Intensiivseks välitööks sobivad sageli paremini diisel- ja gaasitõstukid, sest need ei vaja laadimisinfrastruktuuri ja tagavad pikema katkematu tööaja.
3. Vahekäigu laius
Kolmerattalised mudelid on tavaliselt manööverdamisvõimelisemad kitsastes laokäikudes ja neil on väiksem pöörderaadius. Neljarattalised on enamasti stabiilsemad suuremate koormatega töötamisel, ebatasasel pinnal ja välitingimustes. Linde Xi- ja E-seerias on nii kolmerattalisi kui ka neljarattalisi mudeleid, seega tasub vahekäigu laius üle mõõta enne pakkumise küsimist, sest see välistab kohe osa mudeleid.
4. Vahetuste arv ja aku
Ühe vahetuse tööks piisab enamasti plii-happeakust, kuid see eeldab eraldi ventileeritavat akulaadimisala vastavalt standardile EN 62485-3 (varem EN 50272-3). Mitme vahetusega tööks sobivad paremini liitium-ioonakud, mis võimaldavad vahepealset laadimist näiteks operaatori vaheaegade ajal. Sama loogika kehtib kahvelkärude puhul: lühemate marsruutide, väiksemate ladude ja väiksema intensiivsusega töö puhul piisab enamasti mehaanilisest mudelist, pikemate vahemaade ja suurte mahtude puhul on parem elektriline.
5. Kui kauaks masinat tegelikult vaja on
Kui vajadus on ajutine või töömaht kõigub hooajati, tasub kaaluda renti. Alwark puhul on lühim rendiperiood üks kuu ning pikaajaline rent kestab 12-60 kuud; sellisel juhul hõlmab kuutasu tavaliselt ennetavat tehnilist hooldust ning renditav tehnika on kindlustatud. Kahveltõstuki rent algab 610 eurost kuus ilma käibemaksuta, kaubaaluste käru rent 164 eurost ja laadimisrampide rent 325 eurost. Rent annab võimaluse masinat päris töös proovida: kui mudel osutub liiga võimsaks või liiga nõrgaks, ei ole kapital aastateks valesse masinasse kinni pandud. Alates 2007. aastast tegutseva Alwark rendipargis on kokku üle 1300 masina; Eestis on ettevõte esindatud 2015. aastast ning teenindus katab Tallinna, Tartu ja Pärnu.
Kuues, sageli unustatud punkt on operaatorite koolitus. Elektrilise laotehnika kasutajad peavad olema seadmega töötamiseks nõuetekohaselt koolitatud vastavalt kehtivatele tööohutuseeskirjadele ja tööstustõstukite standarditele, sealhulgas EN ISO 3691-1. Mehaanilise käsikäru puhul ametlikku operaatoritunnistust enamasti ei nõuta, kuid tööandja peab siiski tagama töötajate ohutu juhendamise. Kui need viis asja on enne tellimist paigas, ei ole pakkumiste võrdlemine enam pelgalt hindade kõrvutamine, vaid sisuline valik.
