Oma aias kasvatatud tomatid on paljude aiapidajate suvised lemmikud. Küpsete viljade maitse, lõhn ja värskus teevad tomatikasvatuse eriliseks. Hea saagi saamiseks ei piisa aga ainult taimede kastmisest ja väetamisest. Väga oluline on valida sort, mis sobib kasvukoha ja Eesti kliimatingimustega.
Kasvuhoones ja avamaal kasvavad tomatid erinevates tingimustes. Seetõttu tasub enne seemnete ostmist mõelda, milliseid vilju soovitakse, kui palju on kasvatamiseks ruumi ning kui palju aega saab taimede hooldamisele pühendada.
Miks on kasvukoht tomatisordi valikul oluline?
Tomat on soojalembene taim, mis vajab kasvamiseks piisavalt valgust ja soojust. Eesti suvi võib aga olla heitlik. Jahedad ööd, tugev vihm ja tuul võivad mõjutada taimede arengut ning viljade valmimist.
Kasvuhoones on kasvutingimusi lihtsam kontrollida. Taimed on kaitstud otsese vihma ja tugeva tuule eest ning soojem keskkond võimaldab kasvatada ka pikema kasvuajaga sorte.
Avamaal sõltub tulemus rohkem ilmast. Seetõttu tasub eelistada varajase valmimisega, vastupidavaid ja madalama kasvuga sorte, mis jõuavad saaki anda ka lühema suve jooksul.
Kasvukohta arvestades on lihtsam vältida olukorda, kus taim kasvab küll jõudsalt, kuid viljad ei jõua enne sügiseseid külmi valmida.
Millised tomatisordid sobivad kasvuhoonesse?
Kasvuhoones saab kasvatada nii kõrgekasvulisi kui ka madalamaid tomatitaimi. Kõrgekasvulised sordid vajavad tavaliselt toestamist ja külgvõrsete eemaldamist, kuid võivad sobivate tingimuste korral anda saaki pikema aja jooksul.
Näiteks „Moneymaker“ on tuntud tomatisort, mida kasvatatakse sageli kasvuhoones. Suureviljaliste tomatite huvilised võivad kaaluda ka „Oxheart“ või „Marmande“ sorti.
Väiksemate viljade eelistajatele sobivad kirsstomatid. „Black Cherry“ annab tumedamaid väikeseid vilju, „Golden Cherry H“ aga kollaseid tomateid.
Valides tuleks arvestada ka kasvuhoone kõrgust. Väikeses kasvuhoones võib kõrgekasvuliste taimede hooldamine muutuda keeruliseks, kui neile pole piisavalt ruumi.
Lisaks tuleb jälgida õhutamist. Liigne niiskus ja halb õhuringlus suurendavad taimehaiguste ohtu isegi siis, kui sort on kasvuhoones kasvatamiseks sobiv.
Milliseid tomatiseemneid valida avamaale?
Avamaal kasvatamiseks on oluline eelkõige varajane saagikoristus. Mida kiiremini viljad valmivad, seda väiksem on oht, et sügisene jahedus takistab saagi valmimist.
Üks tuntud varajasi sorte on „Betalux“, mida kasvatatakse sageli avamaal. Selle madalam kasvukuju võib olla mugav aiapidajale, kes ei soovi pidevalt kõrgeid taimi siduda.
Avamaale mõeldud sorti valides tasub kontrollida ka taime kasvukõrgust, viljade valmimisaega ja haiguskindlust. Kõik madalakasvulised sordid ei ole automaatselt külmakindlad.
Tomatitele tuleks valida päikeseline, tuulte eest kaitstud kasvukoht. Jahedatel kevadöödel võib olla vajalik katteloori kasutamine. Taimed istutatakse välja alles siis, kui öökülmaoht on möödas ja muld piisavalt soojenenud.
Kas valida suured tomatid või kirsstomatid?
Sobiva sordi valik sõltub ka sellest, milleks saaki kasutatakse. Suured ja lihakad tomatid sobivad hästi võileibadele, salatitesse ning kastmete valmistamiseks.
Kirsstomatid on mugavad värskelt söömiseks ja sobivad hästi ka lastega peredele. Nende viljad valmivad sageli kobaratena ning erinevad sordid pakuvad mitmekesist värvi- ja maitsevalikut.
Tomatiseemnete valikuga saab tutvuda veebipoes nojus.ee, kus leidub nii traditsioonilisi tomatisorte, kirsstomateid kui ka eri värvi viljadega sorte.
Tasub katsetada mitut sorti korraga. Nii saab võrrelda nende maitseomadusi, saagikust ja sobivust oma aia tingimustega.
Millal tuleks tomatiseemned külvata?
Eestis alustatakse tomatite ettekasvatamist tavaliselt märtsis või aprilli alguses, sõltuvalt sordist ja kavandatud istutusajast.
Seemned külvatakse külvimulda ning asetatakse sooja kohta. Idanemiseks sobib enamasti temperatuur umbes 22–25 kraadi. Pärast tärkamist vajavad taimed palju valgust, et vältida nende väljavenimist.
Kui taimedel on arenenud pärislehed, võib need vajaduse korral suurematesse pottidesse ümber istutada.
Liiga varajane külv ei pruugi anda paremat tulemust. Kui taimed peavad pikalt toas kasvama, võivad need muutuda nõrgaks ja väljaveninuks. Seetõttu tuleb külviaeg sobitada võimaliku väljaistutamise ajaga.
Milliseid vigu tomatite kasvatamisel vältida?
Üks sagedasemaid vigu on taimede liiga tihe istutamine. Kui õhk ei pääse vabalt liikuma, kuivavad lehed aeglasemalt ja haiguste tekkimise oht suureneb.
Samuti tasub vältida ebaregulaarset kastmist. Pikad kuivaperioodid ja neile järgnev rohke kastmine võivad põhjustada viljade lõhenemist.
Vett tuleks anda eelkõige juurte piirkonda, võimaluse korral lehti märgamata. Väetamisel tasub lähtuda taimede vajadustest, sest liigne lämmastik võib soodustada lehtede kasvu viljade arengu arvelt.
Kõrgekasvulised sordid vajavad regulaarset toestamist, madalamate puhul sõltub toestamise vajadus viljade raskusest ja kasvutingimustest.
Hea tomatisaak algab õigest sordist
Kasvuhoonesse sobivad hästi sordid, mis vajavad pikemat kasvuaega ja pakuvad suuremat valikut viljade suuruse ning maitse poolest. Avamaal tasub eelistada varajasi ja kohalike tingimustega paremini kohanevaid sorte.
Enne seemnete ostmist tuleks hinnata kasvukoha suurust, päikesevalguse hulka ja hooldamisvõimalusi. Sama oluline on tutvuda konkreetse sordi kasvatusjuhistega.
Õigesti valitud tomatisort ei taga küll iseenesest rikkalikku saaki, kuid loob selleks hea aluse. Kui sordivalikule lisanduvad sobiv muld, piisav valgus ja järjepidev hooldus, saab kogu suve nautida oma aias kasvatatud tomateid.
