Kuigi Eesti sügis toob endaga kaasa jahedad tuuled ja üha pimedamad õhtud, leidub oktoobri lõpus üks värvikirev ning elevust täis sündmus, mis paneb nii laste kui ka paljude täiskasvanute silmad särama. See on halloween – püha, mis on aastate jooksul Eestis aina tugevamalt kanda kinnitanud. Kui varasemalt olime harjunud tähistama pigem novembrikuiseid mardi- ja kadripäevi, siis nüüdseks on kõrvitsalaternate meisterdamine, õudsete kostüümide kandmine ning naabruskonnas “komm või pomm” jooksmine muutunud paljude perede sügiseseks traditsiooniks. Halloweeni tähistatakse igal aastal täpselt ühel ja samal kuupäeval – 31. oktoobril. Alljärgnevalt sukeldume sügavale kõrvitsapüha telgitagustesse, uurides selle iidseid juuri, meile igapäevaseks saanud sümbolite varjatud tähendusi ning jagades kasulikke nippe, kuidas eelseisvat halloweeni eriti meeldejäävalt ja turvaliselt tähistada.
Halloweeni iidsed juured ja paganlik ajalugu
Halloweeni ajalugu on märksa mitmekihilisem ja iidsem, kui paljud esmapilgul arvata oskavad. Selle juured ulatuvad enam kui kahe aastatuhande taha, iidsete keltide kultuuri. Keldid, kes asustasid peamiselt tänapäeva Iirimaa, Suurbritannia ja Põhja-Prantsusmaa alasid, tähistasid 1. novembril oma uusaastat, mida tunti nime all Samhain. See päev märkis suvise lõikuseaja ametlikku lõppu ning pimeda, külma talveperioodi algust. Kuna talv oli tollal tihedalt seotud ellujäämisraskuste ja inimeksistentsi haprusega, uskusid keldid, et uusaastale eelneval ööl ehk 31. oktoobril muutub piir elavate ja surnute maailma vahel eriti õhukeseks.
Arvati, et just Samhaini ajal pääsevad lahkunute vaimud tagasi maapealsesse maailma uitama. Et pahatahtlikke vaime eemale peletada ja oma kodusid kaitsta, süütasid keldid suuri lõkkeid ning kandsid hirmutavaid, sageli loomanahkadest ja -peadest valmistatud maske ja kostüüme. Lisaks usuti, et vaimude kohalolek aitab druiididel ehk keldi preestritel tulevikku ennustada, mis pakkus rahvale pikaks ja pimedaks talveks lohutust ning hädavajalikku kindlustunnet.
Sajandeid hiljem, kui nendel aladel hakkas kanda kinnitama ristiusk, püüdis katoliku kirik paganlikke traditsioone tasapisi varjutada ja kristlikega asendada. Paavst Gregorius III kuulutas 1. novembri kõigi pühakute päevaks, mille eesmärk oli austada pühakuid ja märtreid. Pühakutepäevale eelnevat õhtut hakati inglise keeles kutsuma nimega All Hallows’ Eve, mis aja jooksul lühenes ja mugandus vormi, mida me kõik tänasel päeval tunneme – halloween.
Kuidas on halloweeni tähistamine ajas muutunud ja jõudnud Eestisse?
Kuigi halloween sai alguse Euroopast, kujunes selle tänapäevane, laialdaselt tuntud formaat välja hoopis Ameerika Ühendriikides. Üheksateistkümnendal sajandil toimus massiline iirlaste sisseränne Ameerikasse, mille käigus tõid immigrandid uuele mandrile kaasa ka oma sügisesed traditsioonid. Ameerikas segunesid need kombed kiiresti teiste kultuuride mõjudega, luues täiesti uue ja meelelahutusliku püha. Hakkasid levima suurejoonelised naabruskonna peod, kostüümides ringi liikumine ja tänaseks ikooniline ukselt uksele kommi küsimine.
Eestisse jõudis halloween peamiselt lääne popkultuuri, filmide, televisiooni ja sotsiaalmeedia vahendusel. Esimestel aastatel suhtuti sellesse sageli skeptiliselt, kuna meil on ajalooliselt väga tugevad mardipäeva ja kadripäeva traditsioonid. Aastatega on aga halloween leidnud meie kultuuriruumis oma kindla koha, pakkudes pimedasse ja vihmasesse sügisesse kauaoodatud vaheldust, valgust ja meelelahutust. Eestis ei asenda halloween meie oma rahvakalendri tähtpäevi, vaid pigem täiendab neid. Lastele meeldib halloweeni visuaalne ja mänguline pool, samas kui täiskasvanud naudivad võimalust argirutiinist välja murda ja loomingulisust rakendada.
Eestis on halloweeni tähistamine kujunenud mitmekülgseks, hõlmates endas erinevaid tegevusi ja traditsioone:
- Kõrvitsate meisterdamine: Tervete perekondade ühine ettevõtmine, kus oranžidest hiiglastest voolitakse välja nii lõbusaid kui ka õõvastavaid nägusid.
- Temaatilised peod ja koosviibimised: Nii koolides, noortekeskustes kui ka kodudes korraldatakse kostüümpidusid, kus fantaasial lastakse lennata.
- Maiustuste kogumine: Üha enam lapsi käib oma kodukandis kostümeeritult naabrite uste taga “komm või pomm” ütlemas.
- Kodu kaunistamine: Poodidest ja e-poodidest leiab laias valikus dekoratsioone, mille abil muudetakse oma toad ja hoovid tõelisteks kummitustelossideks.
Tuntumad halloweeni sümbolid ja nende varjatud tähendused
Iga püha on seotud teatud visuaalsete elementidega ja halloween pole siinkohal erand. Kui näeme poeriiulitel kindlaid sümboleid, teame kohe, millise pühaga on tegu. Kuid kust need kujundid algselt pärinevad?
Jack-o’-lantern ehk hirmuäratav kõrvitsalatern
Kõige ikoonilisem halloweeni sümbol on vaieldamatult seest tühjaks uuristatud kõrvits, mille sisse on asetatud põlev küünal. See traditsioon põhineb vanal Iiri legendil Ihnsast Jackist. Loo kohaselt oli Jack kaval ja ahne mees, kes tüssas korduvalt isegi kuradit ennast. Pärast surma ei lubatud teda tema halbade tegude tõttu taevasse, kuid ka kurat ei võtnud teda põrgusse vastu. Jack pidi jääma igaveseks maa peale uitama, kaasas vaid kuradilt saadud hõõguv süsi. Et teed valgustada, asetas ta söe seest õõnsaks tehtud kaalika sisse. Iirlased valmistasidki esialgu laternaid kaalikatest ja kartulitest. Kui nad aga Ameerikasse rändasid, avastasid nad kohalikud kõrvitsad, mis olid suuremad ja märksa lihtsamini uuristatavad. Nii sündiski tänapäevane Jack-o’-lantern.
Nõiad, mustad kassid ja vaimud
Nõiad ja kummitused on tihedalt seotud halloweeni algupärase tähendusega. Kuna Samhaini ajal usuti vaimude maa peale naasmist, on kummituste motiiv igati loomulik. Nõidade ja mustade kasside seos pühaga tuleneb aga pigem keskajast. Tol ajal kardeti teadmatust ja nõiakunsti ning musti kasse peeti sageli nõidade abilisteks või isegi loomakuju võtnud nõidadeks endiks. Tänapäeval ei sisenda need sümbolid enam tõelist hirmu, vaid on muutunud popkultuuri lõbusateks ja lahutamatuteks detailideks.
Nahkhiired ja ämblikud
Ka need öised ja paljudes kõhedust tekitavad olendid on halloweeniga tugevalt seotud. Iidsed keldi lõkked, mida süüdati Samhaini ajal, meelitasid ligi hulgaliselt putukaid, mis omakorda tõmbasid kohale toitu otsivaid nahkhiiri. Ämblikud aga sümboliseerivad hüljatud, pimedaid ja tolmuseid paiku, mis sobivad ideaalselt õudse ja salapärase atmosfääri loomiseks.
Ideid ja inspiratsiooni meeldejäävaks halloweeni peoks
Kui plaanid sel aastal ise halloweeni puhul külalisi võõrustada, siis õige meeleolu loomine on peo õnnestumise võti. Täiusliku atmosfääri saavutamiseks ei ole tingimata vaja kulutada suuri summasid, vaid piisab heast fantaasiast, natukesest ajast ja käsitööoskusest.
Alusta valgustusest, sest see dikteerib kogu ruumi olemuse. Halloweeni peol peaks valitsema hämar ja pisut müstiline õhkkond. Kasuta julgelt rohkelt küünlaid – turvalisuse huvides on LED-küünlad siseruumides parim valik. Riputa nurkadesse ja laelampide külge kunstämblikuvõrke ning lõika mustast kartongist välja nahkhiiri, mida saad hõlpsasti kahepoolse teibiga seintele kleepida. Peolaua keskpunktiks sobib suurepäraselt isetehtud kõrvitsalatern, mille ümber võid puistada sügisesi lehti, kastaneid ja dekoratiivseid ämblikke.
Toit on iga peo nael ja halloweeni puhul on loominguline lähenemine eriti oodatud. Toiduga mängimine teeb rõõmu nii suurtele kui väikestele. Siin on mõned lihtsad, kuid visuaalselt efektsed ideed peolauale:
- Muumia-viineripirukad: Lõika lehttaigen peenikesteks ribadeks ja mässi need ebakorrapäraselt ümber viinerite nii, et tulemus meenutaks sidemetes muumiat. Jäta ühte otsa väike vahe näo jaoks ning tee pärast ahjus kuldpruuniks küpsetamist sinepi või ketšupiga väikesed silmad.
- Ämblikuküpsised: Küpseta oma lemmikretsepti järgi klassikalisi šokolaadiküpsiseid. Kui need on ahjust välja võttes veel soojad ja pehmed, vajuta keskele väike ümmargune šokolaadikomm ämbliku kehaks ning joonista sulašokolaadi või glasuuriga kummalegi poole neli jalga.
- Nõiajoogi bool: Valmista suurde kaussi bool näiteks tumepunasest jõhvikamahlast ja limonaadist. Efekti lisamiseks viska joogi sisse kummikommidest ussikesi või silmamunasid, mis muudavad joogi serveerimise eriti põnevaks.
- Kõrvitsapüreesupp: Ära viska laterna tegemisest üle jäänud kõrvitsa viljaliha minema. Sellest saad keeta imemaitsva ja soojendava püreesupi, millele võid serveerimisel peale joonistada koorega ämblikuvõrgu mustri.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Et sul oleks eelseisvaks kõrvitsapühaks kogu vajalik info mugavalt käepärast, oleme kogunud kokku kõige levinumad küsimused ja vastused, mis halloweeniga seoses ikka ja jälle esile kerkivad.
Millal täpselt on halloween?
Halloweeni tähistatakse alati ja igal aastal täpselt 31. oktoobril. Kuigi Eestis korraldatakse sageli teemapidusid ka sellele kuupäevale eelneval või järgneval nädalavahetusel, on traditsiooniline uste taga käimine ja õige pühadeõhtu just nimelt oktoobrikuu viimasel päeval.
Mis on väljendi “komm või pomm” tähendus?
See on eestikeelne mugandatud versioon ingliskeelsest populaarsest fraasist “trick-or-treat”. Originaalis tähendab see, et kui majaperemees ei paku kostümeeritud külalistele maiustust (treat), võivad lapsed talle mingisuguse süütu vembu (trick) mängida. Eestis on saanud tavaks, et vembu tegemise asemel laulavad lapsed uksel laulu või loevad luuletust, et pakutavaid maiustusi auga välja teenida.
Kas halloween on puhtalt Ameerika püha?
Kuigi selle püha tänapäevane, laialdaselt kommertsialiseerunud vorm on tõepoolest alguse saanud ja suureks kasvanud Ameerika Ühendriikides, on halloweeni tegelikud juured Euroopas, täpsemalt iidsete keltide kultuuris. Seega on tegemist Euroopa juurtega traditsiooniga, mis on lihtsalt vahepeal teisel mandril uue kuju saanud ja sealt ringiga meieni tagasi jõudnud.
Kuidas suhtuda halloweeni, kui eelistan meie oma mardipäeva ja kadripäeva?
Üks püha ei välista teist. Paljud pered tähistavad oktoobri lõpus halloweeni kui toredat võimalust kodu kaunistada, meisterdada ja kostüümides lõbutseda, ning austavad novembris jätkuvalt mardipäeva ja kadripäeva kui olulisi Eesti rahvakalendri tähtpäevi. Iga pere saab ise valida, millised traditsioonid neile kõige paremini sobivad ja rõõmu toovad.
Mida teha kõrvitsast järele jäänud sisuga ja hiljem laternaga?
Toidu raiskamise vältimiseks on mõistlik kõrvitsa viljaliha köögis ära kasutada – sellest saab teha suppi, püreed, muffineid või magusat kooki. Seemned saab puhastada, maitsestada ja ahjus röstituna tervislikuks näksiks muuta. Pärast pühi ei tohiks kõrvitsat visata metsa alla, kus see võib metsloomadele seedehäireid tekitada või ohtlik olla, vaid see tuleks panna komposti või biojäätmete konteinerisse.
Ohutusnõuanded ja heade kommete järgimine halloweeni õhtul
Iga pidupäev pakub tõelist rõõmu vaid siis, kui see möödub turvaliselt nii osalejatele kui ka teistele inimestele. Kuna halloween toob pimedatel ja sageli vihmastel sügisõhtutel tänavatele hulgaliselt lapsi ja noori, on ohutus eriti kriitilise tähtsusega. Kui sinu lapsed plaanivad minna naabruskonda maiustusi koguma, tasub nendega eelnevalt mõned olulised reeglid läbi arutada, et õhtu mööduks viperusteta ja meeldivalt.
Kõige olulisem on liikluses nähtav olemine. Sageli valitakse halloweeniks tumedad kostüümid, olgu selleks siis vampiirikeebid või mustad nõiakleidid, mis teeb laste märkamise autojuhtidele väga raskeks. Kinnita kostüümide külge kindlasti helkurid, helkurteibid või varusta lapsed pisikeste taskulampide ja helendavate pulkadega. Samuti soovitavad eksperdid eelistada kostüümimaskidele pigem näovärve. Suured ja sageli ebamugavad maskid võivad piirata lapse vaatevälja, mistõttu ei pruugi ta märgata lähenevaid sõidukeid või teel olevaid ootamatuid takistusi.
Väiksemad lapsed peaksid alati ringi liikuma koos täiskasvanuga. Suuremad lapsed, kes lähevad sõpradega, peaksid liikuma rühmades, mitte kunagi üksi. Enne kodust lahkumist on oluline täpselt kokku leppida marsruut, mida mööda liigutakse, ning kindel kellaaeg, millal tuleb kodus tagasi olla. Teekond võiks kulgeda tuttavatel ja hästi valgustatud tänavatel, vältides otseteid läbi pimedate parkide või hoovide.
Halloweeni traditsioonide juurde käivad ka omad kindlad etiketireeglid, mida iga “komm või pomm” jooksja peaks austama ja järgima. Minnakse ainult nende majade või korterite uste taha, mis annavad selgelt märku, et nad osalevad pühade melus. Kui maja on väljast kaunistatud, kõrvitsalatern särab või uksel põleb tuluke, on külalised enamasti väga oodatud. Kui aga kodu on kottpime või uksel on lausa silt, mis palub mitte tülitada, tuleb seda soovi austada ja rahulikult järgmise maja poole edasi liikuda. Oluline on lastele selgitada, et võõrastesse majadesse või korteritesse sisenemine on rangelt keelatud – maiustusi oodatakse alati välisuksel. Nn pomm ehk vemp ei tohi mitte kunagi kahjustada kellegi vara, lilli või postkaste; viisakas on piirduda laulmisega ja rõõmsalt edasi minna ka siis, kui uks jääb suletuks.
Siseruumides pidutsedes pöörake suurt tähelepanu tuleohutusele. Isetehtud kõrvitsalaternatesse pandud elav tuli on küll imeilus ja traditsiooniline, kuid latern tuleb paigutada kindlale tulekindlale alusele ja kohta, kus lapsed või lemmikloomad seda kogemata ümber ei aja. Kostüümide valikul veenduge, et nendel ei oleks pikki ja lohisevaid detaile või avaraid varrukaid, mis võiksid küünaldest tuld võtta. Tänapäeval on õnneks saadaval väga elutruud ja turvalised patareitoitel küünlad, mis vilguvad nagu päris leek, kuid on tunduvalt ohutum valik ning võimaldavad pererahval peoõhtut nautida täieliku meelerahuga.
