Odavam söömine ei tähenda, et iga päev tuleb süüa makarone ketšupiga või teha suuri järeleandmisi maitse osas. Enamasti ei sõltu hea toit sellest, kui kallid on koostisosad, vaid sellest, kuidas neid omavahel kasutada.
Tervislik Tasakaal keskendub igapäevastele toiduvalikutele, mis sobivad päris ellu. See tähendab, et toit võiks olla maitsev, piisavalt toitev ja selline, mille valmistamiseks ei ole vaja osta kümmet uut koostisosa. Sama mõte kehtib ka siis, kui eesmärk on vähendada iganädalasi toidukulusid.
Odavad retseptid toimivad kõige paremini siis, kui neid ei vaadata üksikute roogadena. Palju kasulikum on mõelda sellele, kuidas üks ostetud koostisosa saaks olla kasutusel mitmes erinevas toidus. Nii väheneb raiskamine, ostukorv muutub väiksemaks ja menüü ei pea sellepärast igav olema.
Odav toit algab enne poodi minekut
Kõige lihtsam viis toidule liiga palju kulutada on minna poodi ilma selge mõtteta. Siis satuvad korvi üksikud tooted, mis tunduvad hetkel head, kuid millest ei teki hiljem terviklikku einet.
Toidu planeerimine ei pea tähendama täpset nädalamenüüd, kus iga söögikord on ette määratud. Piisab sellest, kui valid enne poodi minekut mõned põhikomponendid.
Näiteks:
üks või kaks teravilja, nagu riis, tatar või pasta;
kartul või muu odav lisand;
kaks valguallikat;
mõned köögiviljad;
üks kaste või maitseaine, mis sobib mitme roaga.
Sellise valiku põhjal saab teha mitu erinevat sööki. Riis võib ühel päeval olla köögiviljade ja munaga, järgmisel päeval supi kõrval ning hiljem täidiseks wrapi sees. Üks toode ei ole seotud ainult ühe retseptiga.
Vali koostisosad, mida saab kasutada mitmel viisil
Soodsad retseptid ei vaja tingimata kõige odavamaid võimalikke tooteid. Tähtsam on see, kas ostetud toiduainest saab valmistada rohkem kui ühe roa.
Head näited on:
kartul;
porgand;
sibul;
kapsas;
oad;
läätsed;
munad;
riis;
kaerahelbed;
külmutatud köögiviljad;
tomatikonserv;
täisterapasta.
Kartulist saab teha ahjukartuleid, püreed, suppi või pannirooga. Läätsed sobivad supi, hautise, kastme ja salati sisse. Munadest saab valmistada hommikusööki, lisada neid riisiroale või kasutada kiire õhtusöögi tegemiseks.
Kui koostisosa töötab ainult ühes kindlas retseptis, on suurem võimalus, et osa sellest jääb kasutamata. Mitme kasutusviisiga tooted annavad rohkem paindlikkust ja aitavad vähendada toidu raiskamist.
Ära ehita iga sööki liha ümber
Liha on paljudes peredes üks kallimaid ostukorvi osi. See ei tähenda, et sellest tuleks täielikult loobuda. Sageli piisab sellest, kui liha ei ole iga roa peamine ja kõige suurem osa.
Näiteks võib hakklihakastmesse lisada läätsi, porgandit või ube. Kana kõrvale võib teha rohkem köögivilju ja kasutada väiksemat kogust liha. Riisi- või pastaroas võib valguallikaks olla hoopis muna, kikerherned või oad.
Selline lähenemine vähendab ühe portsjoni hinda, kuid toit jääb siiski täitev. Maitse tuleb sageli rohkem kastmest, küüslaugust, ürtidest, sibulast ja valmistamisviisist kui suurest lihakogusest.
Kasuta olemasolev toit lõpuni
Paljud odavad toidud sünnivad sellest, mis on juba külmkapis või köögikapis olemas. Probleem ei ole alati selles, et kodus pole süüa. Sageli on probleem selles, et olemasolevaid koostisosi ei osata üheks toiduks kokku panna.
Kui külmkapis on keedetud kartuleid, veidi köögivilju ja paar muna, saab neist teha panniroa. Eelmise päeva riis sobib munaga praadimiseks. Pehmeks muutunud köögiviljad võib panna supi, kastme või ahjuroa sisse.
Õhtusöök olemasolevast toidust on sageli odavam kui uus retsept, mille jaoks tuleb kõik koostisosad eraldi osta. Selline mõtteviis aitab kasutada ära ka väiksed kogused, mis muidu võiksid prügikasti jõuda.
Hea harjumus on enne poodi minekut kontrollida:
millised köögiviljad vajavad esimesena kasutamist;
kas külmikus on valmis lisandeid;
millised pakendid on juba avatud;
mida saab järgmisel päeval lõunaks kaasa võtta.
Valmista üks põhi, kuid kasuta seda erinevalt
Sama toidu söömine kolm päeva järjest võib kiiresti tüütuks muutuda. Samas ei pea iga päev täiesti nullist alustama.
Valmista suurem kogus üht põhikomponenti ja muuda ülejäänud rooga. Näiteks keeda rohkem riisi. Esimesel päeval söö seda köögiviljakastmega, teisel päeval tee praetud riisi munaga ja kolmandal päeval kasuta seda supi või kausi sees.
Sama saab teha ahjuköögiviljade, läätsede, kartuli või pastaga. Nii säästad aega, elektrit ja koostisosi, kuid söögid ei ole täpselt ühesugused.
Odav õhtusöök ei pea olema igav
Õhtusöögi puhul kiputakse sageli otsima täiesti uut ideed, kuigi tegelikult piisab mõne tuttava toidu muutmisest.
Näiteks:
pasta tomatikastme ja ubadega;
kartuli-köögiviljavorm;
riis muna ja külmutatud köögiviljadega;
läätsehautis;
köögiviljasupp leivaga;
omlett kartuli või köögiviljadega;
tortillad ubade, kapsa ja jogurtikastmega.
Kui peres on mitu sööjat, muutub eriti tähtsaks portsjoni hind. Hästi valitud odav õhtusöök perele põhineb tavaliselt odaval põhikomponendil, millele lisatakse maitse ja valguallikas. Kõik osad ei pea olema kallid.
Maitset aitavad parandada ka väikesed asjad, nagu praetud sibul, küüslauk, sinep, sidrunimahl, ürdid, jogurtikaste või väike kogus juustu. Odav toit muutub igavaks eelkõige siis, kui seda ei maitsestata piisavalt.
Mõtle juba õhtul järgmise päeva lõunale
Üks lihtsamaid viise raha säästa on võtta lõunasöök kodust kaasa. Selleks ei pea tegema eraldi lõunat.
Kui valmistad õhtusööki, tee üks portsjon rohkem. Pane see kohe karpi, mitte ära oota, kuni kõik on söönud. Nii ei kao järgmise päeva lõuna õhtuse söömise käigus ära.
Kodune odav lõunasöök võib koosneda väga lihtsatest asjadest:
eelmise päeva hautis;
riis köögiviljadega;
supp ja leib;
pasta ubade või köögiviljadega;
kartul, muna ja salat;
wrap eelmisest toidust jäänud täidisega.
Kõige kallim lõunasöök on sageli see, mis ostetakse viimasel hetkel näljasena. Kaasa võetud toit ei pea olema eriline. Piisab sellest, et see on maitsev, täitev ja valmis õigel ajal.
Kasuta sügavkülma targalt
Sügavkülm aitab vähendada nii kulusid kui ka raiskamist. Sinna saab panna valmis toiduportsjoneid, leiba, maitserohelist, köögivilju ja mõningaid kastmeid.
Kui teed suppi, hautist või kastet, valmista võimalusel rohkem. Üks või kaks külmutatud portsjonit võivad päästa päeva, mil pole aega süüa teha. See vähendab tõenäosust, et tellid kallima valmistoidu.
Külmutatud köögiviljad on samuti hea valik. Need säilivad kaua, neid saab kasutada väikeste koguste kaupa ja need ei lähe külmkapis paari päevaga halvaks. Supi, panniroa või pasta sisse sobivad need väga hästi.
Jälgi portsjoni hinda, mitte ainult pakendi hinda
Suurem pakend ei ole alati odavam, kui osa sellest jääb kasutamata. Samuti võib veidi kallim koostisosa olla mõistlik valik, kui see annab mitmele toidule maitset.
Näiteks purk pestot võib tunduda kallim kui tavaline tomatikaste, kuid kui seda kasutatakse väikestes kogustes pasta, võileiva ja kastme sees, võib ühe portsjoni hind jääda madalaks.
Sama kehtib juustu, seemnete, maitseainete ja kastmete kohta. Neid ei pea kasutama palju. Väike kogus võib muuta lihtsa roa palju paremaks.
Kokkuvõte
Odavad retseptid ei pea olema maitsetud ega üksluised. Kõige rohkem aitab see, kui planeerid ostud enne poodi minekut, valid mitmel viisil kasutatavad koostisosad ja kasutad olemasoleva toidu lõpuni.
Odav toit sünnib sageli lihtsatest põhikomponentidest: kartulist, riisist, pastast, munadest, ubadest, läätsedest ja köögiviljadest. Maitse tuleb sellest, kuidas neid valmistada ja omavahel kombineerida.
Eesmärk ei ole teha iga päev kõige odavamat võimalikku einet. Palju mõistlikum on luua harjumus, kus ostetud toit jõuab päriselt taldrikule, üks koostisosa töötab mitmes roas ja järgmise päeva lõuna valmib koos õhtusöögiga.
Nii väheneb toidu raiskamine, ostukorv muutub läbimõeldumaks ja igapäevane söömine jääb endiselt maitsvaks.
