Tööle kandideerides ja uuele töökohale asudes seisavad paljud inimesed silmitsi nõudega esitada kehtiv tervisetõend. Sageli tekitab see aga nii tööotsijates kui ka alustavates ettevõtjates hulgaliselt praktilisi ja juriidilisi küsimusi, millest kõige põletavam on kahtlemata finantsiline aspekt. Kelle rahakotist peaks tegelikult tulema tasu selle olulise dokumendi eest? Kas see on töötaja isiklik kulu, mis on vajalik tööturule sisenemiseks ja oma sobivuse tõestamiseks, või hoopis tööandja seadusest tulenev kohustus, mis kaasneb turvalise ja ohutu töökeskkonna loomisega? Nendele küsimustele vastamine nõuab sügavamat sissevaadet Eesti Vabariigi seadusandlusesse, eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusesse. Mõlema seaduse eesmärk on küll tervise kaitse, kuid kulude jaotamise osas on neil olulised erinevused.
Tervisetõendi nõue ei ole tööturul pelgalt formaalne või bürokraatlik takistus, vaid sellel on väga reaalne ja eluline eesmärk: kaitsta töötajat ennast, tema uusi kolleege ning ettevõtte kliente või patsiente võimalike terviseriskide eest. See on kriitilise tähtsusega valdkondades, kus puututakse igapäevaselt kokku toiduainete käitlemisega, pakutakse erinevaid iluteenuseid, töötatakse lasteasutustes või tegutsetakse tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas. Mõistmine, kes ja millises etapis kannab tervisekontrolliga seotud kulud, aitab ennetada võimalikke arusaamatusi kohe töösuhte alguses ning loob kindla ja usaldusliku fooni töötaja ning tööandja vahel. Et pilt oleks täielik, tuleb lahti mõtestada erinevad tervisekontrolli liigid ja nendega kaasnevad rahalised kohustused.
Tervisetõendi ja töötervishoiu kontrolli põhimõtteline erinevus
Kõige suurem segadus tervisetõendite eest tasumisel tuleneb asjaolust, et igapäevakeeles nimetatakse erinevaid tervisekontrolle sageli sama nimega. Seaduse silmis tuleb aga väga selgelt eristada kahte peamist protseduuri: nakkushaiguste suhtes läbitav tervisekontroll ja töötervishoiuarsti juures toimuv kontroll. Nende kahe kontrolli eesmärgid, ajastus ja ka maksjad on reeglina erinevad.
Nakkushaiguste suhtes väljastatav tervisetõend
Nakkushaiguste suhtes läbitava tervisekontrolli eesmärk on välistada olukord, kus teatud elualadel töötav inimene võiks levitada ohtlikke nakkushaigusi. See nõue tuleneb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest. Seda tüüpi tervisetõendit, mida rahvasuus tuntakse ka kui toidukäitleja tõendit või sanitaarraamatut, on vaja juba enne tööle asumist. Kuna see on eeltingimuseks teatud ametikohtadel töötamiseks, laieneb see nõue töötajale juba kandideerimise või töölepingu sõlmimise faasis. See tähendab, et inimene peab tõestama oma tervislikku sobivust antud ametikohale enne, kui ta üldse oma tööülesandeid täitma hakkab.
Töötervishoiuarsti kontroll töösuhte ajal
Teine, täiesti eraldiseisev kategooria on töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenev töötervishoiukontroll. Selle eesmärk ei ole kaitsta niivõrd kliente, kuivõrd töötajat ennast tema töökeskkonnas esinevate ohutegurite eest. Töötervishoiuarst hindab, kas inimese tervislik seisund võimaldab tal teha antud tööd nii, et tema enda tervis ei saaks kahjustada (näiteks töötamine kuvariga, raskuste käsitsi teisaldamine, kokkupuude kemikaalidega, öötöö). See kontroll peab toimuma töösuhte alguses, reeglina esimese nelja kuu jooksul alates töötaja tööle asumisest, ning seejärel perioodiliselt vastavalt arsti määratud intervallile.
Millistel elualadel on eelnev tervisetõend kohustuslik?
Nagu mainitud, ei nõuta eelnevat nakkushaiguste suhtes väljastatud tervisetõendit igal töökohal. Kontoritöötajad või ehitajad seda reeglina esitama ei pea. Eesti seadusandlus on aga defineerinud konkreetsed valdkonnad, kus see on vältimatu. Nendeks on:
- Toidu- ja joogikäitlejad: Kokad, ettekandjad, baarmanid, toidupoodide müüjad, toidutehaste liinitöötajad ja kõik teised, kes puutuvad kokku pakendamata toiduga.
- Lastega töötavad isikud: Õpetajad, lasteaiaõpetajad, lapsehoidjad, noorsootöötajad ja laagrikasvatajad.
- Ilu- ja isikuteenuste osutajad: Juuksurid, kosmeetikud, maniküürijad, massöörid ja tätoveerijad.
- Tervishoiu- ja hoolekandetöötajad: Arstid, õed, hooldajad ja sotsiaaltöötajad, kes puutuvad vahetult kokku patsientide ja abivajajatega.
- Mõned muud teenindusvaldkonnad: Näiteks ujulate, veekeskuste ja saunade töötajad ning klienditeenindajad, kellel on otsene kokkupuude teenuse tarbijatega riskantsetes tingimustes.
Kes maksab tööle asumisele eelneva tervisetõendi eest?
Jõudes tagasi artikli peamise küsimuse juurde – kes tasub nakkushaiguste suhtes läbitava tervisekontrolli (ehk tööle asumise eelse tervisetõendi) eest? Seadusandlus on siin üsna selgesõnaline: kui tervisetõend on vajalik enne tööle asumist, kannab selle kulu üldjuhul töötaja ise. Tööotsija vaatenurgast on tegemist investeeringuga oma konkurentsivõimesse tööturul. Täpselt nii nagu autojuhina tööle kandideerides eeldatakse kehtiva juhiloa olemasolu, eeldatakse toidukäitlejana tööle asudes kehtiva tervisetõendi olemasolu.
Siiski on tööturul näha väga positiivseid suundumusi. Paljud kaasaegsed ja töötajasõbralikud ettevõtted on otsustanud, et nad hüvitavad uuele töötajale esmase tervisetõendi tegemise kulud kohe pärast katseaja edukat läbimist või juba esimese palgaga. See ei ole tööandjale seadusest tulenev kohustus, vaid pigem motiveeriv soodustus ja märk heast ettevõttekultuurist. Tööle kandideerides tasub alati julgelt küsida, milline on konkreetse ettevõtte sisemine kord ja kas esmase tervisetõendi kulu kompenseeritakse.
Tööandja kohustused töötervishoiukontrolli rahastamisel
Kui eelneva tervisetõendi puhul langes rahaline koormus sageli töötajale, siis töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenev töötervishoiukontroll on sajaprotsendiliselt tööandja kulu. Töötajal ei tohi selle kontrolliga kaasneda mingeid isiklikke väljaminekuid.
Tööandja peab suunama töötaja töötervishoiuarsti juurde vastavalt ettevõtte riskianalüüsile. Riskianalüüs kaardistab ära kõik võimalikud ohutegurid töökohal – olgu nendeks siis füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised või psühhosotsiaalsed ohutegurid. Kontrolli kulud, sealhulgas kõik vajalikud analüüsid, röntgenipildid (kui arst peab neid vajalikuks), silmaarsti visiidid ja nägemiskontrollid, maksab kinni tööandja. Veelgi enam, seadus näeb ette, et see tervisekontroll peab toimuma tööajal ning töötajale tuleb selle aja eest säilitada tema keskmine töötasu. Kui töötervishoiukontroll eeldab reisimist teise linna, peaks tööandja kompenseerima ka sõidukulud.
Kuidas tervisetõendit taotleda ja millised on hinnad?
Tervisetõendi (nakkushaiguste suhtes) taotlemine on Eestis muudetud suuresti digitaalseks, kuigi see nõuab endiselt füüsilist arstivisiiti ja teatud juhtudel analüüside andmist. Protsess on loogiline ja hõlmab tavaliselt järgmisi samme:
- Tervisedeklaratsiooni täitmine: Kõigepealt tuleb sisse logida riiklikku Terviseportaali (endine Digilugu) ning täita seal elektrooniline tervisedeklaratsioon. See on põhjalik küsimustik inimese tervisliku seisundi, põetud haiguste ja hetke sümptomite kohta.
- Arstiaja broneerimine: Järgmise sammuna tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega või mõne erakliinikuga, mis pakub tervisetõendi väljastamise teenust.
- Analüüside andmine: Sõltuvalt valdkonnast, kuhu tööle asutakse, võib arst määrata vajalikud analüüsid. Toidukäitlejatel on sageli vajalik anda roojaproov soolebakterite (näiteks salmonella, shigella) välistamiseks ning teha kopsuröntgen tuberkuloosi ohu hindamiseks.
- Arstivisiit ja tõendi väljastamine: Pärast analüüside vastuste saabumist hindab arst inimese tervist, vaatab üle tervisedeklaratsiooni ja väljastab digitaalse tervisetõendi, mille saab Terviseportaalist alla laadida või otse tööandjale edastada.
Mis puudutab hindu, siis perearstikeskustes väljastatavad nakkushaiguste tervisetõendid maksavad reeglina vahemikus 20 kuni 50 eurot, sõltuvalt vajalikest analüüsidest. Rindkere röntgen ja laboratoorsed analüüsid tõstavad tõendi lõpphinda. Erakliinikutes võivad hinnad olla veidi kõrgemad, kuid sageli pakuvad nad kiiremat vastuvõtuaega, mis on kiirel tööle asumisel kriitilise tähtsusega. Töötervishoiukontrollide paketid, mille eest tasub tööandja, on tunduvalt kallimad, jäädes tavaliselt 50 ja 150 euro vahele ühe töötaja kohta.
Erandid ja kollektiivlepingute roll kulude jagamisel
Kuigi seadus annab selged põhiraamid, mängivad töösuhetes olulist rolli ka erandjuhud ja pooltevahelised kokkulepped. Suuremates ettevõtetes ja teatud majandussektorites reguleerivad töötajate ja tööandjate vahelisi suhteid kollektiivlepingud. Kollektiivlepingutesse on sageli sisse kirjutatud töötajale soodsamad tingimused kui seadus minimaalselt nõuab. Näiteks võib leping sätestada, et absoluutselt kõik tervisega seotud bürokraatlikud ja meditsiinilised kulutused kannab alates esimesest päevast tööandja. Sellised kokkulepped on tavalised meditsiinisektoris ning suurtes tootmisettevõtetes, kus ametiühingud on teinud tugevat tööd töötajate õiguste laiendamisel.
Samuti ei tasu unustada Töötukassa rolli. Kui inimene on arvel kui registreeritud töötu ja ta suunatakse tööle või praktikale, kus nõutakse nakkushaiguste tervisetõendit, on teatud juhtudel võimalik taotleda selle kulu hüvitamist riigi poolt. See on oluline abinõu, mis aitab vältida olukorda, kus majanduslikes raskustes inimesel jääb tööle asumata puhtalt tõendi vormistamise tasu puudumise tõttu.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas tööandja võib nõuda tervisetõendi olemasolu juba esimesel töövestlusel?
Tööandja võib töökuulutuses märkida, et kandideerimiseks on vajalik kehtiv tervisetõend, kuid reaalset dokumenti küsitakse üldjuhul alles siis, kui on tekkinud reaalne kavatsus inimesega tööleping sõlmida. Kandideerimise algfaasis piisab enamasti kinnitusest, et kandidaadil pole tervislikke takistusi nõutud tõendi saamiseks.
Kui kaua kehtib nakkushaiguste suhtes väljastatud tervisetõend?
Tervisetõendi kehtivusaja määrab arst vastavalt töötaja tervislikule seisundile ja töö iseloomule, kuid üldjuhul antakse nakkushaiguste tervisetõend välja kaheks aastaks. Teatud riskigruppide puhul võib arst otsustada ka lühema kehtivusaja kasuks. Pärast kehtivusaja lõppu tuleb läbida korduv tervisekontroll.
Kas ma pean ise kinni maksma ka perioodilise tervisekontrolli, kui mu tõend aegub töösuhte ajal?
Kui räägime nakkushaiguste tõendist, mille tähtaeg saab täis töösuhte vältel, siis seaduslikku kohustust tööandjal selle korduva vormistamise eest maksta ei ole, kuigi paljud head tööandjad teevad seda vabatahtlikult. Kui aga jutt käib töötervishoiuarsti perioodilisest kontrollist, on selle kulu katmine 100% ulatuses tööandja seaduslik kohustus.
Mis juhtub, kui töötaja keeldub töötervishoiuarsti visiidist?
Töötervishoiukontrollis osalemine on töötaja kohustus. Kui töötaja keeldub ilma mõjuva põhjuseta töötervishoiuarsti vastuvõtule minemast, on tööandjal õigus töötajat mitte lubada tööülesannete täitmisele. Korduv keeldumine võib olla aluseks ka töölepingu erakorralisele ülesütlemisele, kuna tööandjal ei ole võimalik veenduda töökeskkonna ohutuses töötaja jaoks.
Kas prillide või kontaktläätsede ostmist kompentseeritakse tervisekontrolli raames?
Kui töötervishoiuarst teeb kontrolli käigus kindlaks, et töötaja nägemine on kuvariga töötamise tagajärjel halvenenud ja ta vajab spetsiaalselt kuvariga töötamiseks mõeldud prille, on tööandjal kohustus need prillid või nendega seotud kulud täielikult või osaliselt hüvitada. See peab olema arsti poolt selgelt kirjalikult fikseeritud.
Tervise väärtustamine töökeskkonnas on pikaajaline investeering
Tervisetõendite ja töötervishoiuga seotud kulutused võivad lühikeses plaanis tunduda tüütu rahalise kohustusena nii töötajale kui ka tööandjale, kuid tegelikkuses esindavad need fundamentaalset panust töökeskkonna jätkusuutlikkusse. Inimeste teadlikkuse tõus tervislikest töötingimustest on muutnud suhtumist turvalisusesse. Ettevõtted mõistavad üha enam, et töötaja ei ole pelgalt ressurss, vaid partner, kelle tervisest ja heaolust sõltub otseselt ettevõtte tootlikkus ja edukus.
Kuigi seadus tõmbab piirjoone, kus asub töötaja vastutus (esmased nakkushaiguste tõendid tööturule sisenemisel) ja kus algab tööandja vastutus (töötervishoiukontrollid ja riskide juhtimine töökohal), näitab praktika ettevõtete valmisolekut pakkuda seadusest enamat. Omal algatusel töötajate tervisetõendite rahastamine, sporditoetuste pakkumine ja regulaarsete põhjalike terviseauditite korraldamine on muutunud moodsate tööandjate arsenalis olulisteks vahenditeks parimate talentide hoidmisel. Lõppkokkuvõttes aitab iga tervisekontrolli investeeritud euro ennetada kordades suuremaid kulusid, mis võiksid kaasneda kutsehaiguste, pikaajaliste haiguslehtede või puhkenud nakkuskollete likvideerimisega. Avatud suhtlus ja selged kokkulepped kulude jagamisel kohe töösuhte alguses garanteerivad sujuva ja meeldiva koostöö aastateks.
