Ida-Virumaa on paik, mis üllatab paljusid oma mitmekesise loodusega. Kui sageli seostatakse seda piirkonda vaid tööstuspärandi, kaevanduste ja tuhamägedega, siis tegelikkuses peidab Ida-Virumaa endas tõelisi looduspärle. Piirkonna järved pakuvad rahu, vaikust ja võimalust sukelduda puutumatusse loodusesse, olles ideaalsed sihtkohad nii peredele, matkajatele kui ka kalameestele. Siin kohtuvad sügavad metsad, salapärased sood ja kristallselge vesi, luues atmosfääri, mida on raske leida tiheasustusega piirkondadest. Olgu eesmärgiks aktiivne puhkus vee peal, lõõgastav ujumine või lihtsalt looduse nautimine, Ida-Virumaa järvedel on pakkuda midagi igale maitsele.
Kurtna järvestik – Eesti kõige järverohkem ala
Kurtna järvestik on Ida-Virumaa looduse tõeline kroonijuveel. Tegemist on Eesti kõige tihedama järvestikuga, kus umbes 30 ruutkilomeetri suurusel alal paikneb tervelt 42 järve. See on paik, kus saab veeta terve nädalavahetuse ilma, et igav hakkaks. Järved on tekkinud mandrijää taandumisel ja neile on omane väga erinev vee värvus ja sügavus.
Mida teha Kurtna järvestikus?
- Matkamine ja rattasõit: Kurtna piirkonnas on suurepärased matkarajad, mis looklevad läbi männimetsade järvest järveni. Need rajad sobivad suurepäraselt nii jalgsi matkajatele kui ka maastikuratturitele.
- Ujumine ja päevitamine: Mitmete järvede, nagu näiteks Konsu või Nõmmejärve ääres, on looduslikke ujumiskohti ja liivaseid kaldaid, mis on suvekuudel väga populaarsed kohaliku rahva seas.
- Kalapüük: Kurtna järved pakuvad häid võimalusi kalastamiseks, kuid alati tasub kontrollida, millistel järvedel on kalapüük lubatud ja millistel on vajalik harrastusliku kalapüügi õigus.
- Loodusvaatlused: Järvestik on koduks paljudele haruldastele linnuliikidele ja taimedele. Binokkel ja fotoaparaat võiksid matkal alati kaasas olla.
Kõige tuntum ja populaarsem järv selles piirkonnas on Martiska järv, mille kaldad on liivased ja vesi selge. Samuti on külastajate seas kõrgelt hinnatud Kuradijärv, mille nimi tuleneb selle sügavusest ja erilisest tumedast veest, mis loob müstilise atmosfääri.
Peipsi järve rannik – suursugusus ja liivarannad
Peipsi järv ei ole küll vaid Ida-Virumaa pärusmaa, kuid just siinne rannajoon pakub ainulaadset võimalust kogeda suurt vett ja lõputuid liivarandu. Ida-Virumaal, eriti Kauksi ja Remniku piirkonnas, on Eesti ühed kõige kaunimad ja pikemad liivarannad. Peipsi järve rannik on täiesti erinev Kurtna järvestikust – siin on avarus, lainete müha ja meri-taoline tunne, kuigi tegemist on mageveekoguga.
Miks külastada Peipsi randa?
- Puhkamine ja päikese nautimine: Kauksi rand on suvel eestlaste seas üks armastatumaid paiku. Seal on piisavalt ruumi kõigile ning vesi soojeneb madaluse tõttu suvekuudel kiiresti, muutes selle ideaalseks peredele koos lastega.
- Veemõnude nautimine: Lisaks ujumisele on Peipsi rand sobiv koht aerulauaga sõitmiseks või purjelauasõidu harrastamiseks, kui tuuled on soodsad.
- Kohalik kultuur ja kala: Peipsi rannikuäärsed külad, nagu näiteks Vasknarva, pakuvad võimalust tutvuda vanausuliste kultuuriga ja osta otse kohalikelt kaluritelt värsket või suitsutatud Peipsi kala.
- Matkamine rannikutel: Peipsi põhjaranniku matkarajad pakuvad võimalust kõndida mööda liivaluiteid ja nautida vaateid, mis avanevad üle laia veekogu.
Vasknarva on eriline paik, kus Narva jõgi saab alguse Peipsist. See on koht, kus ajalugu ja loodus kohtuvad. Sealne linnuse varemete vaade üle jõe Venemaale on üks Ida-Virumaa ikoonilisemaid vaateid.
Ida-Virumaa väiksemad järved ja rabalaukad
Lisaks suurtele ja tuntud veekogudele on Ida-Virumaal hulgaliselt väiksemaid metsa- ja rabajärvi, mis pakuvad privaatsust ja vaikust. Need kohad on mõeldud neile, kes soovivad põgeneda linnakära eest ja otsivad täielikku üksindust.
Üheks selliseks põnevaks paigaks on Selisoo rabas asuvad järved ja laukad. Selisoo on suurepärane näide Ida-Virumaa looduse mitmekesisusest. Sealne laudtee võimaldab mugavalt jõuda keset raba asuvate järvedeni, mis on eriti maagilised varahommikul, kui udu tõuseb veepinnalt. See on fotograafide ja loodushuviliste lemmikpaik.
Teine huvitav sihtkoht on Sirgala ja selle ümbruse kaevandusaladele tekkinud tehisjärved. Need on küll inimtegevuse tulemus, kuid ajaga on loodus need üle võtnud, luues omapärase ja kohati sürreaalse maastiku. Need järved on sageli väga sügavad ja selge veega, pakkudes võimalust näha hoopis teistsugust Ida-Virumaad.
Praktilised nõuanded järvede külastamiseks
Ida-Virumaa järvede külastamine nõuab teatud ettevalmistust, eriti kui soovitakse minna kaugematesse paikadesse või metsaradadele.
Varustus: Riietu vastavalt ilmastikule. Sääsetõrjevahend on suvekuudel kohustuslik, eriti rabajärvede läheduses. Võta kaasa piisavalt joogivett ja snäkke, sest paljude järvede läheduses ei ole kauplusi.
Loodushoid: Ida-Virumaa järved on haprad ökosüsteemid. Hoia loodust, ära jäta maha prügi ja järgi lõkketegemise reegleid. Kasuta vaid selleks ettenähtud kohti. Võimalusel külasta järvi jalgsi või rattaga, et vähendada oma jalajälge.
Ohutus: Järvedes ujudes ole ettevaatlik, eriti tundmatutes kohtades. Mõned järved võivad olla väga järsu põhjaga või peita endas veealuseid kände. Ära hüppa vette tundmatus kohas.
Korduma kippuvad küsimused
Milline järv Ida-Virumaal on parim lastega perele?
Kõige paremini sobib peredele Kauksi rand Peipsi ääres, kuna seal on liivane põhi, madal vesi ja palju ruumi mängimiseks. Samuti on Kurtna järvestikus mitmeid peresõbralikke järvi, kus on rajatud ujumiskohad.
Kas Ida-Virumaa järvedel on lubatud telkida?
Telkimine on lubatud RMK puhkealadel, mis on varustatud lõkkekohtade ja kuivkäimlatega. Paljudes populaarsetes järvede äärsetes paikades on RMK matkapaigad, kus on lubatud telkida. Eraaladel telkimine on keelatud ilma omaniku loata.
Millal on parim aeg Ida-Virumaa järvi külastada?
Suvi on ideaalne ujumiseks ja rannapuhkuseks. Kevad ja sügis sobivad suurepäraselt matkamiseks, linnuvaatluseks ja loodusfotograafiaks. Talvel pakuvad järved võimalust uisutamiseks või talviseks kalastamiseks.
Kas järvede vesi on puhas?
Enamik Ida-Virumaa järvedest on veekvaliteedilt väga head ja puhtad. Siiski tasub enne ujumist alati vaadata, kas järve ääres on infotahvleid, mis hoiatavad näiteks sinivetikate või muude probleemide eest.
Kust saada kõige paremat infot matkaradade kohta?
Kõige usaldusväärsem info matkaradade, lõkkekohtade ja loodusobjektide kohta on leitav Loodusega Koos (RMK) veebilehelt või nende rakendusest. Samuti on hea külastada Ida-Virumaa turismiinfokeskusi.
Matkamine ja aktiivne puhkus Ida-Virumaal
Ida-Virumaa järved ei ole lihtsalt sihtkohad, kus korraks peatuda, vaid need moodustavad osa suuremast võrgustikust, mis kutsub avastama. Kui olete ammendanud järvede külastamise, pakub piirkond veelgi võimalusi. Näiteks võib järveäärse matka ühendada seikluskeskuse külastusega Kiviõlis või tutvumisega kaevandusmuuseumiga Kohtla-Nõmmel. See muudab Ida-Virumaa üheks mitmekülgseimaks puhkusekohaks Eestis, kus on võimalik hommikul ujuda selgeveelises järves, lõunal ronida tuhamäel ja õhtul nautida Peipsi päikeseloojangut.
Piirkonna võlu seisnebki selles kontrastis. Ühel pool on inimene ja tehnika oma tööstusajalooga, teisel pool aga ürgne ja rahulik loodus, mis taastub ja õitseb. Ida-Virumaa järved pakuvad võimaluse sellest kõigest hetkeks eemalduda, hingata sisse värsket metsaõhku ja tunda sidet loodusega. See on investeering iseendasse, mis laeb akud ja annab uut energiat. Pole vahet, kas otsite seiklust või vaikust, Ida-Virumaa järved ootavad, et te avastaksite nende ilu ja rahu.
