Eesti on oma olemuselt saareriik, kuigi me kipume seda vahel unustama. Meie territoriaalvetes leidub üle 2300 saare ja laiul, mis moodustavad ligikaudu 10 protsenti kogu Eesti maismaast. Need tükikesed maad Läänemeres ei ole lihtsalt geograafilised punktid kaardil, vaid unikaalsed ökosüsteemid, kultuuripärandi hoidjad ja puhkajate lemmiksihtkohad. Kui paljud meist oskaksid aga peast loetleda meie suurimaid saari või teaksid täpselt, mis vahe on Muhul ja Hiiumaal või kui suur on Vormsi võrreldes Kihnuga? Eesti saarte maailm on üllatavalt mitmekesine ning iga saar kannab endas oma lugu, mis ulatub sajandite taha.
Eesti saarte geograafiline olemus
Eesti saared on tekkinud mitmel erineval moel, kuid suurim osa neist on kerkinud pärast viimast jääaega maakoore kerkimise ja veetaseme muutuste tõttu. See protsess jätkub siiani ning tegelikult võib mõne madalama laiu puhul näha, kuidas meri neid vaikselt vormib või kuidas nad aja jooksul maismaaga liituvad. Suurimad saared, nagu Saaremaa ja Hiiumaa, on aga kindlalt oma kohad sisse võtnud ja kujundavad Läänemere idaosa nägu.
Saarte suuruse määramisel kasutatakse tavaliselt pindala ruutkilomeetrites. On oluline märkida, et mõõtmistulemused võivad allikati veidi erineda, seda eriti väiksemate saarte puhul, kuna piir vee ja maa vahel pole alati ühemõtteliselt defineeritav ning rannajoon muutub pidevalt. Küll aga on suurte saarte puhul pilt üsna selge ja nende järjestus on kindlalt paika loksunud.
Saaremaa: Eesti kroonijuveel
Kui räägime Eesti saartest, siis edetabeli tipus troonib vääramatult Saaremaa. See ligi 2673 ruutkilomeetri suurune saar pole mitte ainult Eesti suurim, vaid ka üks Läänemere kõige huvitavamaid piirkondi. Saaremaa on omaette maailm, kus kohtuvad rikkalik ajalugu, ainulaadne loodus ja tugevad traditsioonid.
Saaremaa suurimaks tõmbenumbriks on kahtlemata Kuressaare oma piiskopilinnusega, kuid saare sisemus pakub palju muudki. Kaali meteoriidikraatrid, Vilsandi rahvuspark saare lääneosas, tuulikud, kadakased karjamaad ja rannikualad on teinud Saaremaast Eesti turismi ühe nurgakivi. Saaremaa eripäraks on ka tema kultuuriline omapära – oma murre, toidukultuur ja rahvarõivad, mis on säilinud tänu saare eraldatusele mandrist.
Hiiumaa: rahu ja looduse paradiis
Suuruselt teine saar on Hiiumaa, mille pindala on ligikaudu 989 ruutkilomeetrit. Hiiumaa on Saaremaa vastand – kui Saaremaa on avatud ja kohati ka tuuline, siis Hiiumaa on tuntud oma metsade, rahu, vaikuse ja intiimse atmosfääri poolest. Hiiumaa on paik, kuhu minnakse puhkama, aeg maha võtma ja loodusega ühes rütmis elama.
Hiiumaa vaatamisväärsused on seotud peamiselt mere ja metsaga. Kõpu tuletorn on üks maailma vanimaid, Ristimägi kannab endas müütilist ajalugu ning Sääre tirp on looduslik fenomen, mis ulatub kaugele merre. Hiiumaa inimesed on tuntud oma erilise huumorimeele ja jutuvestmisoskuse poolest, mis muudab saare külastamise veelgi meeldejäävamaks.
Muhu: värav Saaremaale
Muhu on suuruselt kolmas saar, jäädes 198 ruutkilomeetriga Saaremaast ja Hiiumaast märgatavalt maha, kuid ometi on ta olulisuse poolest võrreldav suurematega. Muhu on väravaks, mida läbivad kõik, kes sõidavad parvlaevaga mandrilt Saaremaale. Kuid Muhu ei ole lihtsalt transiidipunkt.
Muhu on tuntud oma säilinud külaarhitektuuri, värvikate rahvarõivaste ja Koguva küla poolest, mis on üks paremini säilinud kalurikülasid Eestis. Muhu on saar, kus aeg peatub ja kus on võimalik tunnetada Eestimaa minevikku kõige ehedamal kujul.
Vormsi: vaikuse saar
Vormsi, pindalaga 93 ruutkilomeetrit, on suuruselt neljas saar ja pakub külastajatele täiesti teistsugust kogemust kui Lääne-Eesti suursaared. Vormsi on tuntud oma unikaalse rannarootsi ajaloo poolest. Saare keskus Hullo ja selle ümbrus on täis ajaloolisi jälgi, eriti silmapaistev on Vormsi kalmistu oma kuulsate rõngasristidega.
Vormsi on tuntud oma metsade, rabaalade ja rahulikuma elutempo poolest. See on ideaalne sihtkoht jalgratturitele, kes soovivad avastada väikesaare võlusid ilma suure liikluseta.
Kihnu ja Ruhnu: kultuuripärandi kantsid
Kihnu (16,4 km²) ja Ruhnu (11,9 km²) on küll oma pindalalt väikesed, kuid kultuuriliselt ühed Eesti kõige olulisemad saared. Kihnu on tuntud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud Kihnu kultuuriruumi poolest, kus naised kannavad endiselt rahvarõivaid ja traditsioonid on elavad.
Ruhnu on aga isoleeritud ja kauge saar Liivi lahe keskel, kus on säilinud eriline saarekultuur ja unikaalne puidust kirik, mis on üks vanimaid Eestis. Mõlemad saared pakuvad autentset kogemust, mida on raske mujal leida.
Suurimate Eesti saarte edetabel (pindala järgi)
Et saada parem ülevaade Eesti saarte suurusjärgust, on siin toodud tabeli sarnane loend Eesti suurimatest saartest:
- Saaremaa – 2673 km²
- Hiiumaa – 989 km²
- Muhu – 198 km²
- Vormsi – 93 km²
- Kassari – 19 km² (sageli loetakse Hiiumaa osaks, kuid geograafiliselt eraldiseisev)
- Naissaar – 18,6 km²
- Kihnu – 16,4 km²
- Ruhnu – 11,9 km²
- Abruka – 8,8 km²
- Vilsandi – 8,7 km²
Miks on Eesti saared nii populaarsed?
Eesti saarte populaarsus seisneb nende võimes pakkuda midagi, mida mandril on üha raskem leida – rahu, privaatsust ja sidet loodusega. Saared toimivad nagu aeglustuskeskkonnad. Kui astud parvlaevalt maha, tundub, et kiirus väheneb ja maailm muutub lihtsamaks.
Lisaks loodusele on saarte peamine kapital nende kogukonnad. Saare elanikud on hoidnud oma keelepruuki, toidutavasid ja eluviisi, mis on sageli konservatiivsem ja traditsioonilisem kui mandril. See autentsus on see, mis tõmbab ligi nii kodumaiseid kui ka välisturiste. Saartel toimuvad festivalid, nagu Kihnu laulupidu või Muhu muusikafestivalid, on sündmused, mis ühendavad ajaloo tänapäevaga.
Loodus ja bioloogiline mitmekesisus saartel
Eesti saarte loodus on äärmiselt mitmekesine. Tänu oma asukohale Läänemeres on saartel omapärane mikrokliima – kevad saabub sageli varem ja sügis püsib kauem. See loob soodsad tingimused haruldaste taimeliikide kasvuks, mida mujal Eestis ei leidu.
Saared on ka olulised rändlindude peatuspaigad. Eriti Vilsandi ja Ruhnu on tuntud linnuvaatlejate paradiisidena. Kaitsealused alad ja rahvuspargid tagavad selle, et saarte habras looduskeskkond säiliks ka tulevastele põlvedele. Oluline on rõhutada, et saarte loodus on väga tundlik ja nõuab külastajatelt vastutustundlikku käitumist.
Korduma kippuvad küsimused
Milline on Eesti suurim saar?
Eesti suurim saar on Saaremaa, mille pindala on ligikaudu 2673 ruutkilomeetrit.
Kas Eestis on palju asustatud saari?
Eestis on üle 2300 saare, kuid püsiasustusega saari on neist märgatavalt vähem, jäädes umbes paarikümne ringi. Suuremad neist on Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu ja Abruka.
Kuidas pääseb Eesti saartele?
Enamikule suurematele saartele pääseb parvlaevaga. Saaremaale, Hiiumaale ja Muhusse sõidavad regulaarsed parvlaevaliinid mandrilt. Kihnu ja Ruhnu on samuti parvlaevaühenduses, kuid sõidugraafikud sõltuvad rohkem ilmastikutingimustest.
Kas Hiiumaa on suurem kui Muhu?
Jah, Hiiumaa on suuruselt teine saar (989 km²) ja Muhu on kolmas (198 km²), seega on Hiiumaa oluliselt suurem kui Muhu.
Miks on mõne saare pindala erinevates allikates erinev?
Pindala erinevused tulenevad sellest, kuidas defineeritakse rannajoont. Kuna Eesti maapind tõuseb ja merepind muutub, siis saarte piirid ja pindala võivad ajas veidi muutuda. Samuti loetakse mõned väikesaared mõnikord suuremate saarte osaks, mis muudab nende statistilist arvestust.
Saarte tulevik ja kestlik areng
Saarte elujõulisus sõltub tasakaalust turismi ja kohaliku elu vahel. Ühest küljest on turism majanduslikult oluline, pakkudes töökohti ja võimaldades teenuseid, teisest küljest võib liigne turism avaldada survet saarte hapratele ökosüsteemidele ja häirida kohalikku kogukonda.
Tuleviku väljakutseks on arendada nn tarka turismi, mis väärtustab vaikust, puutumatut loodust ja kohalikku kultuuri, selle asemel et panustada massiturismile. Samuti on saarte jaoks kriitilise tähtsusega transpordiühendused. Stabiilne ühendus mandriga on elutähtis nii elanikele kui ka ettevõtjatele, mistõttu on parvlaevaliikluse kvaliteet ja kättesaadavus pidev aruteluteema.
Eesti saared on osa meie rahvuslikust identiteedist. Need on kohad, kus Eesti ajalugu on kirjutanud kõige huvitavamad peatükid, olgu need seotud meresõidu, kalapüügi või vabaduseotsingutega. Hoides ja väärtustades meie saari, hoiame me killukest sellest erilisest maailmast, mis teeb Eestist ainulaadse paiga siin Läänemere kaldal.
