Naise keha on keeruline ja peenelt häälestatud süsteem, mille üht kõige olulisemat rütmi dikteerib menstruaaltsükkel. Paljud naised hakkavad oma reproduktiivse tervise ja tsükli sügavamate seaduspärasuste vastu huvi tundma alles siis, kui tekib soov rasestuda või vastupidi – vajadus rasedust vältida. Kuigi kooliaegsetest bioloogiatundidest võib meeles olla, et kuskil tsükli keskel toimub midagi, mis on otseselt seotud viljakusega, jääb igapäevaelus sageli ebaselgeks, millal täpselt see aken avaneb, kui ruttu see sulgub ning milliseid signaale keha sel ajal saadab. Arusaamine oma viljakusest ei tohiks olla pelgalt juhuslik teadmine, vaid iga naise baasõigus ja oluline oskus. Oma keha sümptomite tundmaõppimine annab vabaduse teha teadlikke otsuseid, vähendab stressi pereplaneerimisel ja aitab varakult märgata võimalikke tervisemuresid. Oluline on mõista, et naise anatoomia ja füsioloogia toimivad kindlas rütmis, mida õigesti tõlgendades on võimalik oma igapäevaelu oluliselt lihtsustada.
Iga menstruaaltsükkel on justkui uus ettevalmistus võimalikuks raseduseks, kus peamist rolli mängivad erinevad hormoonid. Hormonaalsed kõikumised ei mõjuta ainult viljakust, vaid ka meeleolu, energiataset, naha seisukorda ja üldist enesetunnet. Seetõttu on tsükli jälgimine kasulik isegi siis, kui rasedus pole hetkel päevakorras. Selles põhjalikus ülevaates sukeldume naise anatoomiasse ja vaatame detailselt, mis meie kehas viljakatel päevadel tegelikult toimub ning milliseid spetsiifilisi märke tasub igapäevaselt jälgida, et olla oma kehaga paremas kooskõlas.
Mis täpselt on ovulatsioon ja kui kaua see tegelikult kestab?
Ovulatsioon on menstruaaltsükli keskne sündmus, mille käigus vabaneb naise munasarjast küps munarakk, mis on valmis viljastumiseks. See on keerukas bioloogiline protsess, mida juhivad peaajus asuvad hüpotalamus ja ajuripats ehk hüpofüüs. Kui läheneb ovulatsiooni aeg, toodab keha suures koguses luteiniseerivat hormooni (LH). See hormooni järsk tõus ongi signaaliks munasarjale, et on aeg munarakk vabastada. Munarakk liigub munasarjast munajuhasse, kus ta ootab kohtumist seemnerakuga.
Füüsiline aken rasestumiseks
Üks suurimaid müüte, mis ovulatsiooniga kaasneb, on arvamus, et viljakas periood kestab mitmeid päevi pärast ovulatsiooni. Reaalsuses on munaraku eluiga väga lühike. Kui munarakk on munasarjast vabanenud, on ta elujõuline ja viljastumisvõimeline vaid 12 kuni 24 tundi. Kui selle lühikese aja jooksul ei toimu kohtumist spermatosoidiga, siis munarakk hukkub, lahustub ja irdub hiljem koos emakalimaskestaga menstruatsiooni käigus.
Kuid siin on üks oluline bioloogiline nüanss, mis muudab naise viljaka akna tegelikult pikemaks. Erinevalt munarakust on mehe seemnerakud naise reproduktiivtraktis õigetes tingimustes – eriti soodsa emakakaela lima olemasolul – võimelised elama ja viljastumisvõimet säilitama kuni viis päeva. Seetõttu loetakse naise viljakaks aknaks kokku umbes kuut päeva: viis päeva enne ovulatsiooni ja ovulatsiooni toimumise päev. Kõige suurem tõenäosus rasestuda on siiski vahekorras olles 1-2 päeva enne munaraku vabanemist, sest siis on seemnerakud juba munajuhas ootel, kui munarakk sinna jõuab.
Millal ovulatsioon tavaliselt toimub?
Paljudes õpikutes ja kalendrites on kirjas, et ovulatsioon toimub tsükli 14. päeval. See on aga väga üldistatud keskmine, mis põhineb ideaalsel 28-päevasel menstruaaltsüklil. Reaalsuses on naiste tsüklid erineva pikkusega ja isegi ühel ja samal naisel võib tsükli pikkus kuust kuusse kõikuda. Terviklik menstruaaltsükkel koosneb laias laastus kahest faasist: follikulaarfaasist (enne ovulatsiooni) ja luteaalfaasist (pärast ovulatsiooni).
- Follikulaarfaas: See faas algab menstruatsiooni esimesest päevast ja kestab kuni ovulatsioonini. Selle faasi pikkus on väga varieeruv ja just see määrab ära kogu tsükli pikkuse. Stress, haigused, reisimine ja suured elumuutused võivad seda faasi pikendada või lühendada.
- Luteaalfaas: See on aeg ovulatsioonist kuni järgmise menstruatsioonini. See faas on naise kehas palju stabiilsem, kestes enamasti 12 kuni 16 päeva (keskmiselt 14 päeva).
Teades, et luteaalfaas on suhteliselt konstantne, saab ovulatsiooni aega tagasiulatuvalt välja arvutada. Kui naise tsükkel on näiteks 32 päeva pikk, ei toimu ovulatsioon tõenäoliselt mitte 14. päeval, vaid pigem 18. päeva paiku (32 miinus 14). Kui tsükkel on lühem, näiteks 24 päeva, võib ovulatsioon toimuda juba 10. päeval. Seega on pelgalt kalendrimeetodile tuginemine sageli ebatäpne ning on vaja õppida märkama keha füüsilisi signaale.
Kuidas ära tunda oma viljakaid päevi?
Õnneks annab meie keha meile mitmeid vihjeid, kui ovulatsioon läheneb. Nende märkide lugemine nõuab alguses veidi harjutamist ja tähelepanu, kuid muutub peagi loomulikuks osaks naise igapäevaelust. Peamised meetodid oma viljakuse hindamiseks on emakakaela lima jälgimine, basaaltemperatuuri mõõtmine ja füüsiliste sümptomite märkamine.
1. Emakakaela lima muutused
See on üks kõige selgemaid ja usaldusväärsemaid märke lähenevast ovulatsioonist. Emakakaela lima muutub vastavalt hormoonide tasemele tsükli jooksul, tagades vajadusel spermatosoididele soodsa keskkonna eluspüsimiseks ja liikumiseks. Lima muutused jagunevad tavaliselt järgmiselt:
- Menstruatsioonijärgne kuiv faas: Kohe pärast päevade lõppu on östrogeenitase madal. Emakakael toodab väga vähe lima ja tupe piirkonnas on pigem kuiv tunne. Viljastumise tõenäosus on väga madal.
- Kleepuv ja hägune lima: Östrogeeni taseme tõustes hakkab tekkima lima, mis on tihe, valkjas või kollakas ja meenutab konsistentsilt veidi liimi. Selles keskkonnas on spermatosoididel raske liikuda.
- Kreemjas lima: Ovulatsiooni lähenedes muutub lima kreemjaks ja losjoonitaoliseks. Viljakus hakkab tõusma.
- Viljakas, munavalgetaoline lima: Vahetult enne ovulatsiooni ja selle ajal toodab keha lima, mis on läbipaistev, libe ja veniv – täpselt nagu toores kanamuna valge. See on ideaalne keskkond seemnerakkudele, aidates neil kiiresti munajuhadesse ujuda. See on kõige selgem märk avatud viljakusest.
2. Basaaltemperatuuri (BBT) tõus
Basaaltemperatuur on keha madalaim temperatuur puhkeolekus. Selle jälgimine on väga efektiivne meetod ovulatsiooni toimumise tagasiulatuvaks kinnitamiseks. Enne ovulatsiooni püsib temperatuur veidi madalamal tasemel. Pärast munaraku vabanemist hakkab tühjaks jäänud folliikul (kollaskeha) tootma hormooni nimega progesteroon, mis soojendab keha. Selle tulemusena tõuseb basaaltemperatuur umbes 0,2 kuni 0,5 kraadi võrra ja püsib kõrgel kuni järgmise menstruatsioonini.
Basaaltemperatuuri mõõtmisel on oluline olla väga järjepidev. Temperatuuri tuleb mõõta igal hommikul kohe pärast ärkamist, enne voodist tõusmist, rääkimist või joomist, kasutades spetsiaalset kahe komakohaga basaaltermostaatmeetrit. Kuna temperatuur tõuseb alles pärast ovulatsiooni, ei aita see ette ennustada viljakate päevade algust, küll aga kinnitab viljaka akna sulgumist.
3. Ovulatsioonitestide kasutamine
Koduapteegis kättesaadavad ovulatsioonitestid mõõdavad luteiniseeriva hormooni (LH) taset uriinis. Nagu varem mainitud, eelneb ovulatsioonile suur LH taseme tõus. See hormonaalne piik toimub tavaliselt 24 kuni 36 tundi enne munaraku tegelikku vabanemist. Testimine aitab tabada just seda lühikest ajaakent, mil vahekord on rasestumise seisukohalt kõige tulemuslikum. Testi on soovitav teha iga päev alates päevast, mil hakkate märkama esimesi viljaka lima tunnuseid, eelistatult pärastlõunasel ajal ja püüdes enne seda paar tundi vedelikutarbimist piirata.
4. Muud kehalised sümptomid
Lisaks mõõdetavatele näitajatele tunnevad paljud naised lähenevat ovulatsiooni ka erinevate füüsiliste aistingute kaudu. Need sümptomid on väga individuaalsed:
- Mittelschmerz ehk keskvalu: See on saksakeelne termin, mis tähistab alakõhus tekkivat kerget valu, torget või krampi. See tekib sageli ühel poolel (olenevalt sellest, kummast munasarjast rakk vabaneb) ja kestab mõnest minutist paari tunnini.
- Suurenenud seksuaaliha: Loodus on seadnud nii, et vahetult enne ovulatsiooni tõuseb naise libiido. See on evolutsiooniline kohastumus soodustamaks paljunemist.
- Rindade tundlikkus: Hormonaalsed kõikumised, eriti progesterooni tõus pärast ovulatsiooni, võivad muuta rinnad hellaks või raskeks.
- Lõhnatundlikkuse suurenemine: Mõned naised märkavad ovulatsiooni ajal, et nende haistmismeel on teravam kui tavaliselt.
- Määre või kerge veritsus: Harva võib esineda ovulatsiooni ajal väga kerget roosakat või pruunikat määrimist, mida põhjustab östrogeeni lühiajaline langus enne progesterooni tootmise algust.
Tegurid, mis võivad ovulatsiooni mõjutada ja nihutada
Kuigi naise keha püüab töötada nagu kellavärk, on see äärmiselt tundlik väliskeskkonna ja sisemise tasakaalu muutuste suhtes. Ovulatsioon võib hilineda või mõnes tsüklis üldse ära jääda. Kui munarakku ei vabane, nimetatakse seda anovulatoorseks tsükliks. Tavalised põhjused, miks ovulatsioon võib viibida, on näiteks krooniline stress, äärmuslik kaalulangus või ülekaalulisus, ületreenimine ning ebaregulaarne unerežiim.
Lisaks mängivad suurt rolli tervislikud seisundid, näiteks polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS), mille puhul munasarjades on palju väikeseid folliikuleid, kuid hormonaalse tasakaalutuse tõttu ei pruugi ükski neist lõpuni küpseda. Samuti mõjutavad tsükli regulaarsust kilpnäärme ala- või ületalitlus. Kui teie tsüklid on pidevalt väga ebaregulaarsed (kestavad alla 21 päeva või üle 35 päeva) või ovulatsioonitestid ei näita kunagi positiivset tulemust, on mõistlik pöörduda naistearsti poole.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) ovulatsiooni ja viljakuse kohta
Kuna menstruaaltsükkel ja viljakus on teemad, mille ümber liigub palju pooltõdesid, on asjakohane selgitada lahti mõned kõige sagedamini esinevad küsimused, millega patsiendid arsti kabinetis silmitsi seisavad.
- Kas ovulatsioon võib ühes tsüklis toimuda mitu korda?
Tõeline ovulatsioon toimub tsükli jooksul ainult ühel perioodil. Küll aga võib juhtuda, et munasarjast vabaneb lühikese ajavahemiku, tavaliselt 24 tunni jooksul, mitu munarakku. See on näiteks erimunarakukaksikute tekkimise eelduseks. Kuid teist ovulatsiooni nädal või kaks hiljem samas tsüklis ei toimu, kuna progesterooni tootmine blokeerib uute munarakkude küpsemise. - Kas päevade ajal on võimalik rasestuda?
Jah, see on tehniliselt võimalik, ehkki ebatõenäoline. Kui naisel on väga lühike menstruaaltsükkel (näiteks 21 päeva), võib ovulatsioon toimuda varsti pärast menstruatsiooni lõppu. Kuna spermatosoidid suudavad naise kehas elada kuni viis päeva, võib menstruatsiooni lõpupäevadel toimunud vahekord viia viljastumiseni. - Kas regulaarsed päevad tähendavad alati, et ovulatsioon toimub?
Enamasti viitab regulaarne 28–32-päevane tsükkel normaalsele ovulatsioonile. Siiski on võimalik, et naine veritseb regulaarselt, kuid munarakku tegelikult ei vabane (anovulatoorne verejooks). Kui temperatuur tsükli teises pooles ei tõuse ja viljakat lima ei teki, võib kahtlustada anovulatsiooni. - Kas libestite kasutamine mõjutab rasestumise tõenäosust?
Paljud tavalised libestid võivad spermatosoididele kahjulikult mõjuda või piirata nende liikumisvõimet. Kui proovite rasestuda, on soovitatav vältida tavalisi libesteid ja valida spetsiaalsed, spermatosoididele ohutud tooted (niinimetatud “sperm friendly” libestid). - Kui ruttu pärast rasestumisvastaste pillide lõpetamist taastub ovulatsioon?
See on väga individuaalne. Mõnel naisel taastub loomulik tsükkel ja ovulatsioon juba esimesel kuul pärast pillide võtmise lõpetamist. Teistel võib kuluda mitu kuud kuni isegi pool aastat, et hormonaalne tasakaal täielikult normaliseeruks. See on normaalne kohanemisperiood, kuid kui tsükkel ei ole aastaga taastunud, tuleb pöörduda arsti poole.
Igapäevane rutiin ja kehatunnetuse arendamine
Oma keha signaalide jälgimine ei pea olema koormav kohustus, vaid pigem põnev teekond iseenda tundmaõppimisel. Alguses võib temperatuuri mõõtmine ja lima konsistentsi analüüsimine tunduda ebatavalise rutiinina, kuid aja jooksul kujuneb sellest loomulik harjumus. Tänapäeval on saadaval lugematu arv nutitelefonide rakendusi, mis võimaldavad sümptomeid mugavalt üles märkida ja analüüsida. Oluline on neile äppidele sisestada reaalseid kehasümptomeid, mitte loota ainult nende sisse ehitatud algoritmidele, mis teevad pimesi arvutusi vaid tsükli pikkuse baasil.
Iga naine on unikaalne ja nii on ka iga menstruaaltsükkel. On täiesti normaalne, kui mõni kuu tunnete oma keha signaale selgemalt ja teinekord on need tagasihoidlikumad. Stressi vältimine, piisav uni, tasakaalustatud toitumine ja mõõdukas füüsiline aktiivsus on vundamendiks, mis aitavad hoida hormoonid tasakaalus ja viljakuse optimaalsena. Oma keha rütmide mõistmine pakub hindamatut kindlustunnet, et teate, mis teie organismis toimub, võimaldades elada teadlikumat, tervemat ja harmoonilisemat elu.
