Mida peab teadma enne relvaloa koolitusele minekut?

Relvaloa koolitus on oluline samm kõigile, kes soovivad Eestis seaduslikult omada või kanda tulirelva. See protsess eeldab mitte ainult huvi relvade vastu, vaid ka vastutustundlikku suhtumist, põhjalikke teadmisi ohutusnõuetest ning valmisolekut järgida seadusi. Enne koolitusele minekut on kasulik teada, mida kogu protsess endast kujutab, millised on nõuded taotlejale ning millised teadmised ja oskused tuleb omandada.

Relvaloa koolituse eesmärk ja sisu

Enne koolitusele registreerumist tasub mõista, miks selline koolitus üldse vajalik on. Relvaloa koolitus ei ole pelgalt formaalsus, vaid süsteemne ettevalmistus, mis annab inimesele teadmised ja praktilised oskused relva ohutuks käsitlemiseks. Koolitus käib tavaliselt kahes osas: teoreetiline ja praktiline.

Teoreetiline osa hõlmab relvaseaduse tundmist, relvade liigitust, relvaohutuse põhimõtteid ning käitumisreegleid olukordades, kus relva kantakse või kasutatakse. Praktilises osas õpivad osalejad relva käsitlemist, laadimist, tühjendamist, laskmist ning relva hooldamist.

Kuidas valida õiglane koolituskoht

Kuna relvaloa taotlejate arv on viimastel aastatel kasvanud, on ka koolitusi pakkuvate asutuste hulk suurenenud. Õige koolituskoha valimisel tuleks arvestada mitme teguriga:

  • Koolituse akrediteering: kontrolli, et koolitaja oleks vastava litsentsiga ja tema koolitusprogrammi tunnustaks Politsei- ja Piirivalveamet.
  • Koolitaja kogemus: kogenud instruktor oskab selgitada keerulisemaid olukordi ja jagada kasulikke praktilisi nõuandeid.
  • Koolituse kestus ja ülesehitus: ära vali liiga lühikest koolitust – relvade käsitlemine nõuab põhjalikku ettevalmistust ning kiirustamine võib ohustada ohutust.
  • Õppekeskkond ja varustus: kaasaegne lasketiir ja korralik õppevarustus annavad parima õppimiskogemuse.

Nõuded relvaloa taotlejale

Relvaluba ei anta igale soovijale automaatselt. Eestis on relvaloa saamiseks kehtestatud selged nõuded, mis tagavad, et relva saaks omada vaid vastutustundlik ja seaduskuulekas inimene.

  1. Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane (jahirelva puhul võib vanusenõue erineda).
  2. Isikul ei tohi olla karistusi, mis välistaksid relvaloa taotlemise.
  3. Vajalik on läbida tervisekontroll, mis kinnitab, et taotleja tervislik seisund võimaldab relva ohutult käsitseda.
  4. Vajalik on edukalt läbida relva käsitsemise koolitus ja sooritada eksam.
  5. Taotlejal peab olema põhjendus relva soetamiseks – näiteks jahipidamise, enesekaitse või spordilaskmise eesmärgil.

Need nõuded ei ole mõeldud kedagi takistama, vaid eesmärk on tagada, et iga relvaomanik mõistab relva olemust ja oskab seda vastutustundlikult kasutada.

Mida oodata relvaloa koolitusel

Koolitusele minnes on kasulik eelnevalt teada, mida täpselt oodata. Tavaliselt algab kursus ülevaatega relvaohutusest, mis on kogu koolituse keskne teema. Osalejatele tutvustatakse relva osasid, tööpõhimõtteid ja ohutusreegleid – näiteks seda, et relva tuleb käsitleda alati nagu oleks see laetud.

Praktiline osa toimub lasketiirus, kus osalejad saavad proovida erinevaid relvi ja harjutada laskmist kontrollitud tingimustes. Instruktor jälgib, et iga õpilane järgiks ohutusreegleid ja toimiks ettenähtud juhiste järgi. Koolituse lõpuks peab õpilane suutma relva turvaliselt käsitseda, oskama seda hooldada ning teadma seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Kuidas valmistuda koolituseks

Hea ettevalmistus aitab koolitusest maksimumi võtta. Enne koolitusele minekut võiks:

  • Tutvuda relvaseaduse põhialustega – see annab eelise teooriaosas.
  • Uurida relvaliike ja nende tööpõhimõtteid – nii on koolitusel kergem kaasa mõelda.
  • Jälgida relvade käsitsemise videoid või lugeda ohutusmaterjale – visuaalne õppimine aitab paremini meelde jätta.
  • Võtta kaasa mugavad riided ja jalanõud, mis sobivad laskmisharjutusteks.

Kuigi koolitus ise annab kogu vajaliku info, näitab eelnev ettevalmistus instruktorile, et oled teemast tõsiselt huvitatud ja valmis õppima.

Levinud eksimused relvaloa taotlemisel

Paljud alustavad taotlejad teevad samu vigu, mida saab lihtsasti vältida. Näiteks:

  • Seaduse mitte tundmine: relvaseaduse detailid võivad olla keerulised, kuid teadmatus ei vabasta vastutusest.
  • Liigne enesekindlus: relv ei ole mänguasi ning isegi kogenud laskur peab järgima kõiki ohutusreegleid.
  • Kehv relvahooldus: hooldamata relv võib muutuda ohtlikuks nii kasutajale kui teistele.
  • Tervisekontrolli edasilükkamine: ilma arstitõendita ei ole võimalik luba taotleda, seega tuleks arstivisiit varakult plaani võtta.

KKK – sagedamini küsitud küsimused relvaloa koolituse kohta

Kui kaua kestab relvaloa koolitus?

Koolituse kestus sõltub koolitajast ja programmist, kuid üldjuhul kestab see 1–3 päeva. Teoreetiline osa toimub klassiruumis, praktiline osa aga lasketiirus.

Kas relvaloa koolitust võib läbida ilma varasemate relvakogemusteta?

Jah, koolitus on mõeldud ka täiesti algajatele. Instruktorid juhendavad kõiki, lähtudes individuaalsetest vajadustest ja kogemustasemest.

Kas koolituse läbimine tagab automaatselt relvaloa?

Ei. Koolituse läbimine on ainult üks samm. Relvaloa saamiseks tuleb sooritada eksam ning esitada taotlus Politsei- ja Piirivalveametile, kes hindab, kas kõik nõuded on täidetud.

Kui palju relvaloa koolitus maksab?

Hind varieerub sõltuvalt koolitajast ja piirkonnast. Keskmiselt jääb hind 150–300 euro vahele, sisaldades nii teooria- kui ka praktilisi tunde.

Relvaohutuse tähtsus pärast koolituse lõppu

Relvaloa saamine ei tähenda, et õppimine lõpeb. Relva omamine nõuab järjepidevat vastutust ja teadmiste värskendamist. Regulaarne relva hooldus, laskmistreeningute jätkamine ja seadusemuudatuste jälgimine on osa vastutustundliku relvaomaniku igapäevaelust.

Lisaks on oluline säilitada õige hoiak: relv ei ole võimu ega jõu sümbol, vaid tööriist, mille korrektne ja ohutu kasutamine põhineb teadmiste ning harjutamise kombinatsioonil. Seega on koolitus alles algus teel teadliku ja vastutustundliku relvaomanikuks saamisel.