Soome on eestlaste jaoks üks mugavamaid, kättesaadavamaid ja mitmekülgsemaid sihtkohti, kuhu oma autoga seiklema minna. Vaid lühikese ja mugava laevasõidu kaugusel ootab ees riik, mis pakub lummavat puutumatut loodust, tuhandeid puhta veega järvi, lõputuid laasi ning hästi hooldatud ja turvalisi maanteid. Autoreis põhjanaabrite juurde annab täieliku vabaduse kulgeda omas tempos, peatuda seal, kus hing ihkab, ja avastada paiku, kuhu ühistranspordiga on keeruline või lausa võimatu jõuda. Sõltumata sellest, kas olete huvitatud lühikesest nädalavahetuse väljasõidust Lõuna-Soome rannikualadele või plaanite pikemat ja seikluslikumat ekspeditsiooni kaugele polaarijoone taha Lapimaale, pakub Soome igale reisisellile midagi kordumatut. Lisaks teeb Soome unikaalne igaüheõigus (jokamehenoikeus) looduses liikumise ja telkimise äärmiselt lihtsaks, muutes riigi tõeliseks paradiisiks neile, kes hindavad vabadust ja looduslähedust.
Lõuna-Soome rannikualad ja ajaloolised puitlinnad
Kui alustate oma teekonda Helsingist, ei pea te kohe sadu kilomeetreid põhja poole kihutama, sest ka Lõuna-Soome peidab endas tõelisi pärle. See piirkond on ideaalne neile, kes soovivad nautida merelisi vaateid, hubaseid kohvikuid ja ajaloolist arhitektuuri. Lõunarannik on tihedalt pikitud väikeste idülliliste asulatega, mis pakuvad suurepärast vaheldust suurlinna melule.
Porvoo ja idülliline ida-rannik
Helsingist vaid umbes 50 kilomeetrit ida poole sõites jõuate Porvoosse, mis on Soome vanuselt teine linn. Porvoo on kuulus oma hästi säilinud vanalinna, munakivisillutisega tänavate ja jõe kaldal asuvate punaste puitaitade poolest. See on ideaalne sihtkoht päevaseks väljasõiduks, kus saate jalutada kitsastel tänavatel, külastada kohalikke käsitööpoode ja nautida suurepärast toitu mõnes paljudest tipptasemel restoranidest. Porvoost edasi ida poole sõites mööda rannikut ootavad teid Kotka ja Hamina, kus saab nautida mereäärseid parke ja rikkalikku mereajalugu.
Turku saarestiku ringtee (Saariston rengastie)
Lääne poole suundudes on üheks populaarseimaks ja maalilisemaks marsruudiks Turku saarestiku ringtee. See on ligikaudu 250 kilomeetri pikkune teekond, mis viib teid läbi saarestiku hingematvate maastike. Marsruut hõlmab mitmeid sildu ja praamisõite, millest paljud on reisijatele tasuta. Saarestikus sõites on soovitatav võtta aega, et peatuda väikestes kalurikülades, nautida värsket suitsukala ja lihtsalt kuulata merelainete kohinat. See on autoreis, mis nõuab kiirustamise unustamist ja hetkes elamise nautimist.
Tuhandete järvede maa: Järvi-Suomi
Soome ei kanna asjata tuhandete järvede maa tiitlit. Kesk- ja Ida-Soome on kaetud tohutu järvede võrgustikuga, mida eraldavad üksteisest lopsakad metsad ja kitsad seljandikud. Järvi-Suomi on piirkond, kus Soome looduse hing on kõige tugevamalt tunda, pakkudes ideaalseid tingimusi ujumiseks, paadisõiduks, kalastamiseks ja suvilapuhkuseks.
Saimaa järvistu ja Savonlinna
Saimaa on Soome suurim ja Euroopa suuruselt neljas järvesüsteem. Piirkonna teed kulgevad sageli otse veepiiril või sildadel, mis ühendavad lugematuid saari. Üks kohustuslik peatuspaik Saimaa piirkonnas on Savonlinna, mis on tuntud oma imposantse Olavinlinna lossi poolest. See 15. sajandist pärit kivilinnus asub väikesel saarel ja on suvel maailmakuulsa ooperifestivali toimumiskohaks. Savonlinna ümbruses tasub hoida silmad lahti, sest just seal elab haruldane Saimaa viigerhüljes.
Punkaharju harjutee
Kui liigute Savonlinnast veidi kagu poole, jõuate Punkaharjule. Punkaharju harjutee on kitsas ja käänuline maantee, mis kulgeb otse kahe järve vahelisel kitsal jääajast pärit liivaseljandikul. See on ametlikult valitud üheks Soome kaunimaks maanteeks. Mõlemal pool teed kõrguvad sihvakad männid ja läbi puutüvede virvendab sinine järvevesi. See on koht, kus peate kindlasti auto parkima ja tegema väikese jalutuskäigu, et hingata sisse puhast männimetsa õhku.
Lapimaa müstika ja lõputud avarused
Neile, kes otsivad tõelist seiklust ja eraldatust, on Lapimaa ainuõige valik. Mida kaugemale põhja poole te sõidate, seda enam muutub maastik. Tihedad metsad asenduvad madalate kaskede ja avarate tundrutega. Lapimaa on paik, kus saate kogeda suvel keskööpäikest, mis ei looju kunagi, ning talvel lummavat kaamost ja tantsivaid virmalisi.
Rovaniemi ja jõuluvana küla
Lapimaa pealinn Rovaniemi asub täpselt põhjapolaarjoonel. See on loomulik peatuspaik igal põhja suunduval autoreisil. Rovaniemis asub tuntud jõuluvana küla, kus saab aastaringselt jõulumehega kohtuda. Samuti on Rovaniemi koduks Arktikumi muuseumile, mis on suurepärane koht, kus õppida tundma Arktika loodust, ajalugu ja kohalike saamide kultuuri.
Põhja-Lapimaa: Levi, Inari ja Utsjoki
Kui Rovaniemi on alles Lapimaa värav, siis tõeline kõnnumaa ootab veelgi põhja pool. Edasi sõites võite suunduda lääne poole populaarsesse suusakeskusesse Levi, või sõita mööda E75 maanteed otse põhja poole Inari järve suunas. Inari on Soome saamide kultuuri keskus, kus asub imposantne saami muuseum Siida. Kui olete otsustanud minna nii kaugele põhja kui võimalik, viib maantee teid Utsjokile ja lõpuks Norra piirini. See on teekond, kus võite tundide viisi sõita, ilma et kohtaksite ühtegi teist autot – teie ainsateks teekaaslasteks võivad osutuda teel uitavad põhjapõdrakarjad.
Soome rahvuspargid kui ideaalsed sirutuspaigad
Pikkadel autosõitudel on oluline teha pause ning Soome on selleks suurepäraselt kohandatud. Riigis on üle 40 rahvuspargi, mille infrastruktuur on autoga reisijatele äärmiselt mugav. Enamiku rahvusparkide juures on avarad parklad, selgelt tähistatud matkarajad erineva raskusastmega, puhtad kuivkäimlad ja lõkkekohad koos valmis lõhutud küttepuudega.
- Nuuksio rahvuspark: Asub vaid umbes 45-minutilise autosõidu kaugusel Helsingist. Ideaalne koht esimeseks või viimaseks peatuseks looduses. Rajad on lühikesed, viies teid paksude metsade ja järskude kaljude vahele.
- Repovesi rahvuspark: Asub Kouvola lähedal. Tuntud oma järskude graniidist kaljuseinte ja rippsilla poolest. Kanjonimaastik pakub imelisi fotovõimalusi.
- Koli rahvuspark: Ida-Soomes asuv Koli pakub vaadet, mida peetakse Soome rahvusmaastikuks. Ukko-Koli tipust avanev panoraamvaade Pielineni järvele on vaatepilt, mis jääb eluks ajaks meelde.
- Oulanka rahvuspark: Kuusamo piirkonnas asuv park on kuulus Karhunkierros (Karu ring) matkaraja poolest. Lühikesed päevased rajad viivad teid võimsate koskede ja kärestikeni.
Praktilised nõuanded ja reeglid teedel
Enne autorooli istumist ja põhja poole kihutamist on kasulik viia end kurssi Soome liikluskultuuri ja praktiliste nüanssidega. Soomlased on viisakad, rahulikud ja reegleid austavad liiklejad ning sama oodatakse ka külalistelt.
- Kiiruspiirangud ja trahvid: Soomes on liiklusrikkumiste ja eriti kiiruseületamise trahvid väga karmid. Need on seotud rikkuja sissetulekuga (nimetatakse päevamääraks ehk päiväsakko). Maanteedel on maksimaalne kiirus suvel üldiselt 100 km/h ja talvel 80 km/h. Automaatseid kiiruskaameraid on väga palju, eriti Lõuna- ja Kesk-Soomes.
- Loomad teel: Kogu Soomes, eriti koidu ja hämariku ajal, on väga suur oht kohata teel põtru. Lapimaal on põhjapõdrad teedel täiesti igapäevane nähtus. Põhjapõdrad ei karda autosid ja liiguvad sageli karjades, seega tuleb olla äärmiselt tähelepanelik ja hoo vähendamiseks valmis.
- Talvised sõiduolud: Kui reisite talvekuudel, peavad teie autol olema korralikud talverehvid. Naastrehvid on lubatud ja sageli soovituslikud, eriti kui suundute põhja poole, kus teed on sageli lumised või jääkattega.
- Elektrisõidukite laadimine: Soome on e-mobiilsuse esirinnas. Elektrisõidukite laadimisvõrgustik on tihe ja katab kogu riiki, ulatudes isegi sügavale Lapimaale, mis teeb ka elektriautoga reisimise lihtsaks ja stressivabaks.
Korduma kippuvad küsimused Soomes autoga reisimisel
Kas Soomes on maanteemaksud või teemaksud?
Ei, Soomes ei ole sõiduautodele teemakse. Kõik riiklikud maanteed, kiirteed ja isegi suuremad sillad on täiesti tasuta kasutamiseks. Samuti on enamik sisemaa praame ja saarestiku praame (lossid) riikliku teedevõrgu osad ja seetõttu tasuta.
Millal on parim aeg Soomes autoreisiks?
Parim aeg sõltub sellest, mida soovite kogeda. Suvekuud (juunist augustini) pakuvad sooja ilma, lopsakat loodust ja keskööpäikest, mis teeb pikad sõidupäevad lihtsaks. Sügis (september) on kuulus “ruska” ehk sügisvärvide poolest, mil Lapimaa maastikud värvuvad punaseks ja kollaseks. Talv pakub lumiseid muinasjutumaastikke ja virmalisi, kuid nõuab kogenud talvist autojuhti.
Kas mul on vaja rahvusvahelist juhiluba?
Ei, Eesti Vabariigis väljastatud kehtiv juhiluba on Soomes täielikult tunnustatud ja kehtiv. Samuti ei ole Euroopa Liidu siseselt reisides vaja piiril esitada mingeid erilisi tollidokumente.
Kuidas leida ööbimiskohti, kui ma ei soovi hotellis peatuda?
Soomes on tuhandeid kvaliteetseid kämpinguid, kus saab rentida väikeseid puitmajakesi (mökki) või peatuda oma telgi ja matkaautoga. Samuti võimaldab Soome igaüheõigus telkida riigimetsades, eeldusel, et te ei tee seda kellegi koduõues ega kahjusta loodust.
Kohalik maitseelamus ja teekonna rikastamine
Ükski autoreis ei ole täiuslik ilma kohaliku toidukultuuriga tutvumiseta. Soome teede ääres on tihe teenindusjaamade võrgustik, millest tuntuimad on ABC-ketid. Kuigi tegemist on bensiinijaamadega, on nende sees sageli täismõõtmetes restoranid, mis pakuvad rikkalikku Rootsi lauda. Seal peatudes tasub kindlasti proovida traditsioonilisi roogi, nagu lihapallid kartulipudruga või klassikaline Soome lõhesupp (lohikeitto), mis on rammus ja soojendav.
Pisikestes maanteekohvikutes ja külapoodides leiate alati sooje Karjala pirukaid (karjalanpiirakka), mida traditsiooniliselt süüakse munavõiga. Samuti ärge jätke kasutamata võimalust osta tee äärest kohalike marjakorjajate käest värskeid mustikaid, murakaid või maasikaid. Kui päevane sõit hakkab lõpule jõudma ja olete jõudnud oma ööbimiskohta, olgu selleks renditud suvila järve kaldal või kämping, on päeva parimaks lõpetuseks traditsiooniline Soome saun. See ei ole pelgalt pesemise koht, vaid sotsiaalne ja lõõgastav rituaal, mis aitab lihastel pikast autosõidust puhata. Pärast kuuma leili jahedasse järvevette hüppamine on elamus, mis muudab iga Soomes veedetud päeva meeldejäävaks ja seob reisi kõik muljed ühtseks tervikuks.
